Eesti ajakirjanikega reedel videosilla teel suhelnud Daadler rõhutas, et NATO korraldab õppusi kõikides liikmesriikides ning et neid on vaja NATO vägede võimekuse arendamiseks.

“Kindlasti ei ole need signaal või vastukäik teiste riikide tegevusele.”

Loodetud Venemaa-NATO nõukogu jääb Tallinnas toimuva NATO välisministrite mitteametliku kohtumise ajal ära, kuid arutlevate teemade nimekiri on sellest hoolimata pikk. Millised on teie hinnangul põhiteemad?

“Afganistan muidugi — kuidas kindlustada sealse protsessi jätkumine ja tagada vastutuse üleminek kohalikele jõududele. Räägime ka sellest, milline peab NATO olema 21. sajandil ning kindlasti ka NATO suhtumisest Venemaasse.”

Kui kaua NATO jaksab Venemaad partnerina kohelda, võttes arvesse, et Venemaa peab NATO-t oma viimastes doktriinides pidevalt ohuks?

“Venemaa on de facto NATO partner. Me eelistame Venemaaga rääkida ja leida ühisosa. Samas jääme me enesele kindlaks nendes küsimustes, milles meie arvamused lahknevad — nagu näiteks mainitud Venemaa sõjaline doktriin.”

Milline on see NATO ja Venemaa huvide ühisosa?

“Terrorism mõjutab Venemaad samamoodi nagu NATO riike; narkootikumide vastane võitlus, piraatlus…”

Afganistanist rääkides — kuidas te suhtute Afganistani presidendi viimaste aegade avaldustesse? Ta on teravalt lääneriike kritiseerinud.

“President Karzai on Afganistani presidendina meie oluline liitlane, kes on nii avalikult kui privaatselt hinnanud NATO panust Afganistani turvalisuse tagamisel. On loomulik, et president tahaks oma riigis võimu omada ning kaheksa-aastane sõltuvus riigis viibivatest võõrvägedest võib frustratsiooni tekida. Me pole tingimata kõigi tema väljaütlemistega nõus, aga me pole tingimata nõus ka paljude teiste riigipeadega.”

Millised on lähituleviku olulisimad arengud Afganistanis?

“Võimu üleminek Afganistani võimudele. Osa sellest protsessist on Afganistani kaitsejõudude koolitamine, milleks meil on ikka veel liiga vähe NATO poolseid inimesi. See on kindlasti teema, mida liikmesriigid peavad arutama.”