“Juba see imeilus talv on oluliselt tõstnud tavapäraseid rajahoolduskulusid. Igaks nädalavahetuseks oleme taganud vähemalt kolmeks päevaks uue puhta suusajälje hommikuks, see on juba suur kulu, lisaks veel parklate ja teede hooldus, mis väga suures mahus on tehtud,” selgitas Kelk Delfile, et lume üle ei saa ainult rõõmu tunda.

“Kindel pole, kas tuleme tuludega-kuludega nulli,” tõdes Kelk rahamuredest rääkides. “Halb lugu on see, et kahjuks kultuuriministeerium oma põhitoetusvahenditest meile selleks aastaks ei ole eraldanud sentigi, mis teeb olukorra väga keeruliseks.”

Eelmine aasta sai Tartu maraton ministeeriumilt 300 000 krooni, varasematel aastatel rohkemgi. “Lootsime miinimumprogrammis 200 000, aga on null, see on tõsine tagasilöök,” kõlas Kelgu hääles kurbus. “Riiklikest struktuuridest on kultuurkapital meid ainukesena toetanud, aga need summad olid oluliselt väiksemad.”

“See on just see raha, millega me tavapäraselt kogu lumeperioodil suusaraja hooldust tagame. Aga me ei kaota lootust,” lõpetas ta optimistlikult.