Neli miljardit Afganistani ülesehitamiseks
Suuremad toetajad, konverentsi eesistujad Euroopa Liit, Jaapan, Saudi Araabia ja USA tegid teatavaks, et annavad Afganistanile esialgu umbes 1,5 miljardit dollarit.
Ülejäänud raha koguneb teiste riikide ja organisatsioonide toetusest, käesoleval aastal lubati Afganistanile kokku umbes miljard dollarit (17,7 mld Eesti krooni).
Konverentsil on lisaks Afganistanile esindatud 60 riiki ja 22 rahvusvahelist organisatsiooni. Kõnelused lõppevad teisipäeval. Abiekspertide sõnul vajaks Afganistan riigi ülesehitamiseks 10 aasta jooksul 15 miljardit dollarit.
Suurim toetuselubaja on Jaapan, kes annab järgmise 2,5 aasta jooksul Afganistanile 500 miljonit dollarit.
“Ka Afganistani rahvas on Talibani ja al Qaeda ohver,” sõnas Jaapani peaminister Junichiro Koizumi. “Terrorismi väljajuurimiseks peame likvideerima selle kasvupinnase.”
Afganistan oli juba enne USA rünnakute algust maailma vaesemaid riike, kus mitukümmend aastat väldanud sõdade käigus on hävitatud nii majandus kui infrastruktuurid. Viimastel aastatel lisandus hädadele aastakümnete raskeim põud.
Abistajad on esialgu siiski ettevaatlikud, nõudes tagatisi, et toetused ei satu tülitsevate sõjapealike ega petiste kätte.
Karzai rõhutas samas oma kõnes, et kui maailma abi kiiresti ei saabu, kaotab tema valitsus Afganistani rahva seas usaldusväärsuse.
“Täna seisan teie ees riigi kodanikuna, millele on paljude aastate jooksul osaks saanud üksnes häving, sõda, jõhkrus ja puudus,” sõnas valitsusjuht. “Kuigi mõistame rahvusvahelise abi kättetoimetamise protseduurireegleid, ei ole me kahjuks rahvusvahelise üldsuse poolt kohanud erilist soovi meie möödapääsmatuid vajadusi rahuldada.”
Abisummade kulutamist kontrollima lubas Karzai tuua rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid.
Keskmine eluiga on Afganistanis 44 aastat, veerand lastest sureb enne viieaastaseks saamist ning tüdrukutest käib algkoolis vaid kolm protsenti. Puhas vesi on luksuskaup.
USA annab Afganistanile tänavu 296 miljonit dollarit ning hiljem veel, lubas välisminister Colin Powell.
Euroopa Liit lubab 2002. aastaks 200 miljonit eurot ja järgmise viie aasta jooksul kokku miljard eurot (15,6 miljardit Eesti krooni).
Lisaks on EL liikmesriigid eraldi lubanud tänavu annetada veel 350 miljonit eurot.
Talibani endine liitlane Saudi Araabia lubas anda 220 miljonit dollarit. India lubas saata 100 miljoni dollari eest abi, sama palju lubas viie aasta jooksul anda ka Afganistani naaber Pakistan.
Islami ismailiitide usulahu juhi Aga Khani juhitav Aga Khani Arengufond lubas “mitme aasta jooksul” anda 75 miljonit dollarit. Kui pika aja jooksul, ei täpsustatud.
Austraalia paneb välja 8,5 miljonit USA dollarit, Kanada 62 miljonit USA dollarit, ühe miljoni lubas eraldada Ungari. Iraan annab veel sel aastal 120 miljonit dollarit ja viie aasta jooksul kokku 560 miljonit dollarit.
Islami Arengupank lubas tänavu anda 50 miljonit dollarit, Kuveit 30 miljonit, Norra 40 miljonit, Lõuna-Korea 45 miljonit, Šveits 20 miljonit ja Araabia Ühendemiraadid 36 miljonit.
Maailmapanga president James Wolfensohn lubas aktsionäridele teha ettepaneku toetada Afganistani paari aasta jooksul 500 miljoni dollari ulatuses sooduslaenudega. Sama suurt ülisoodsat laenu lubas ka Aasia Arengupank.
“Me oleme ülimalt rõõmsad,” teatas Afganistani välisministeeriumi esindaja Omar Samad.
Jaapani välisministeeriumi teatel on mitmed riigid lubanud summasid täpsustada ning esialgu konkreetseid lubadusi ei andnud. Üks neist on ka Venemaa, märkis esindaja.
Kabulis koostasid Afganistani ministrid samal ajal juba aktiivselt plaane raha kulutamiseks, prioriteediks on plaaniministeeriumi teate kohaselt kodudesse tagasipöörduvate põgenike toetamine, keda kokku on kuni viis miljonit.
Ka teatas Afganistani kaitseministeerium esmaspäeval, et koostamisel on kava ehitada üles kuni 250.000-meheline armee.
