Riigieksamite valiku tähtaeg kukkus
Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb teha viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid. Eesti õppekeelega koolides on kohustuslik eesti keele riigieksam (kirjand), vene või muu õppekeelega koolides eesti keele kui teise keele eksam. Käesolevast õppeaastast pole kohustuslik vene keele riigieksam (kirjand) vene õppekeelega koolides.
14. jaanuaril valitsuses kinnitatud uue õppekava alusel tuleb 2011. aasta sügisel gümnaasiumiõpinguid alustavatel noortel kooli lõpetamiseks teha kolm riigieksamit: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel, lisaks kooli õppesuunast lähtuv küpsuseksam ning uurimistöö.
Milliseid eksameid teevad koolilõpetajad aga tänavu? Kas nende valikud erinevad varasemast?
Valikud Väike-Maarjas
Väike-Maarja gümnaasiumi õppealajuhataja Ly Ipsberg: „Viimastel aastatel on palju valitud inglise keelt, geograafiat, bioloogiat, ka matemaatikat. Vähem ajalugu, keemiat, füüsikat ja ühiskonnaõpetust. Ei saa öelda, et õpilaste valikud oleks varasemaga võrreldes suurt muutunud, eksamid valitakse ju kõrgkooli astumist silmas pidades ning jõukohasuse järgi. Bioloogiat ja geograafiat eelistatakse vast seetõttu, et neid saab sooritada juba 11. klassi lõpus.
Uue õppekava järgi kehtestatud riigieksamite vastu ma pole, kuid kui need on kohustuslikud, peaksid olema nii matemaatikas kui ka inglise keeles kahe tasemega tööd – tavagümnaasium ei saa ju võistelda süvaõppega koolidega oskustes ega tulemustes.”
Väike-Maarja gümnaasiumi matemaatikaõpetaja ja 10. klassi klassijuhataja Heli Reinart: „Kohustuslik matemaatikaeksam võiks olla kahe tasemega – kergem variant neile, kes on läbinud matemaatika kitsa kursuse, ja raskem variant laia kursuse läbinutele. Või raskem variant neile, kel on vaja matemaatika tulemust sisseastumiseks, ja lihtsam teistele. Kui eksam on kõigile ühesugune, ei saa nõrgemad õpilased seda tehtud. Praegugi, mil matemaatikaeksam valitakse vabatahtlikult, jääb igal aastal paljudel eksam sooritamata.”
Väike-Maarja gümnaasiumi 12. klassi õpilane Gustav Muusikus: „Riigieksamiteks valisin geograafia, matemaatika ja inglise keele. Valiku tegemisel arvestasin, mida võib tulevikus vaja minna.
Arvan, et uue õppekava järgi kehtestatud riigieksamid piiravad õpilaste iseseisvust – võetakse ära valikuvõimalus. Praegu saab valida neid aineid, mida on soov edasi õppida.”
Võrus: geograafia ja inglise keel
Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi õppealajuhataja Ene Liivamägi:
„Õpilaste eelistused pole aastate jooksul oluliselt muutunud. Meil valitakse kõige rohkem geograafiat, mida saab teha juba pärast 10. klassi. Teine populaarne riigieksam on inglise keel, mille valib umbes 92% lõpetajatest. Kolmandal kohal on matemaatika, seda eelistab ca 60%. Väga vähe tehakse füüsika ja keemia riigieksamit. Vene keele riigieksamit igal aastal ei valitagi.
Mis puudutab uue õppekava järgi kehtestatud riigieksameid, siis eesti keele riigieksam peab kindlasti olema. Meie koolis valivad praegugi pea kõik lõpetajad võõrkeele-eksami, ses osas suuri muutusi ei tule. Küll võib veidi keerulisemaks minna matemaatikaeksamiga.”
Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 12.d klassi õpilane Pätris Halapuu: „Lisaks kohustuslikule kirjandile ning juba tehtud arvutikasutaja oskuste ja geograafiaeksamile valisin matemaatika ja inglise keele. Tean, et neid läheb ülikoolis informaatika erialal vaja.
Suhtun uue õppekava järgi kehtestatud riigieksamitesse hästi. Kiiresti arenevas maailmas aitab läbi lüüa oma juurte ja keele tundmine, matemaatiline loogiline mõtlemine ja süsteemide loomise oskus ning teiste keelte ja kultuuride tundmine. Kui õpilane teab, et peab need eksamid võtma, siis ta nende ainete omandamise nimel ilmselt ka pingutab. Usun, et tulemuseks on veelgi konkurentsivõimelisemad noored kui praegu.”
2010. aasta riigieksamid algavad 15. aprillil eesti keele kui teise keele eksami kirjaliku osaga ning lõpevad 11. juunil füüsika riigieksamiga.
