Ajaleht tuletab meelde, et Abhaasia piire valvavad Vene väed ja sõjalaevad, mis tagavad Vene turistide turvalisust. Turismil on kodune koloriit ja õitseb spekuleerimine. Kuigi välismaalased ei tohi Abhaasias kinnisvara omandada, ostavad jõukad venelased erinevate mahhinatsioonide teel ikkagi Abhaasias maju, mille on maha jätnud grusiinid ja teiste rahvuste esindajad, vahendab InoPressa.ru.

Sõjalised lepped Moskvaga tekitavad üldiselt venesõbralikult meelestatud Abhaasia poliitilise eliidi hulgas mõningast ebamugavust. Asi on selles, et Abhaasia võimudel puudub juurdepääs Vene garnisonidele ja Vene sõjaväelased ei allu Abhaasia seadustele, kuigi neil on õigus erastada eluruume, jätkab El País.

Detsembrikuised presidendivalimised kindlustasid Sergei Bagapši positsioone. Kuigi valimistel esines mõningaid rikkumisi, võib Venemaa kadestada Abhaasia demokraatia taset, mis lubab massiteabevahendite kriitilist suhtumist ja kohalike intellektuaalide aktiivseid debatte. Tormilisi vaidlusi kutsus näiteks esile Bagapši otsus kutsuda Abhaasia raudteid taastama Venemaa raudteefirma RŽD. Opositsiooni arvates tähendab see Abhaasia ranniku kinkimist Venemaale.

Vaatamata Kremli toetusele pole Abhaasia unustanud majandusblokaadi, mille kehtestas 1990. aastatel Venemaa president Boriss Jeltsin, et sundida Abhaasiat kokkuleppele Gruusiaga. Seetõttu ajab Abhaasia Hispaania ajalehe hinnangul mitmeplaanilist poliitikat ning ei soovi Venemaa ülemvõimu.

Abhaasia välisministri Sergei Šamba sõnul on Abhaasia prioriteet viia oma seisukohad Euroopasse, aga Euroopa ei tea, kuidas Abhaasiasse suhtuda. „Nad arvavad, et kui Venemaa meid juba tunnustas, ei pea nemad seda tegema. Mõnedes Vene ringkondades loodetakse, et me liitume nendega, ja sellepärast on neil vaja, et meil ei oleks teisi võimalusi,” vahendas El País Šamba sõnu.