Kas Savisaar teeb Tallinnast linnriigi?
Tallinnas on loodud isiklik politseistruktuur mupo näol, rahastatakse "oma" avalik-õiguslikku meediaruumi, välispoliitiliselt käitub käitub linn riigile risti vastupidi, lisaks on tulemas uued kohalikud maksud, mis võib viia oma maksuameti loomiseni, rääkimata eri rõhuasetusega rahvastiku- ja sotsiaalpoliitikast; viimase võimaliku vastandumise märgina pani Tallinn lisalaenu taotlemisega ohtu valitsuse selle aasta põhiülesande jõuda euroni, kirjutab Eesti Päevaleht.
Politoloog Viljar Veebeli sõnul pole Eestis enam tegu normaalse poliitilise konkurentsiga, vaid olukorraga, kus kodanikud ei saa täpselt enam aru, kes ja millise mandaadi alusel täitevvõimu esindab.
"See, et valitsus tolereerib ühelt poolt Tallinna diskrimineerivat poliitikat tulenevalt elukohast, aktsepteerib teisalt maksukogujate ja politseinike teket, näitab koalitsiooni toetust antud poliitikale või suutmatust linnavalitsust ohjeldada," ütleb Veebel.
"Mõlemal juhul ei ole kriitikat mõtet teha mitte linnavalitsusele, vaid eelkõige riiklikule seadusandlikule ja täitevvõimule, kes ei saa hakkama ülesandega ohjeldada kohalikke isehakanud bojaare."
Sotsioloog Juhan Kivirähk peab probleemiks Eesti puudlikku haldukorraldust: "Tallinn on ikkagi Eesti pealinn, kuid meie seadused kohtlevad teda samaväärselt suvalise väikelinna või vallaga."
Kivirähk ei välistanud ka vastandumisest tekkivat poliitilist tulu: "Toompeal on opositsioonis olek suhteliselt väheviljakas tegevus, sest võimukoalitsioon sind kuulda niikuinii ei võta. Pealinn on üheks võimaluseks riigivõimule meelehärmi valmistada."
