Aastaülevaade
Oktoobris alustas USA vastuseks pommirünnakuid Afganistanile, seades eesmärgiks 11. septembri terroriaktide peakorraldajaks peetava Osama Bin Ladeni tabamise ja tema terrorivõrgustiku al Qaeda tabamise. Detsembri keskpaigaks oli Afganistani Talibani režiim kukutatud.
11. septembri mõju majandusele oli ulatuslik, firmad, eriti lennufirmad, olid sunnitud koondama tuhandeid töökohti. Pankrotistusid Swissair ja Belgia lennufirma Sabena, American Airlines ja United Airlines koondasid mõlemad 20.000 töötajat.
2001. aastal sai USA presidendiks George W. Bush ja Iisraeli peaministriks Ariel Sharon. Jugoslaavias võeti vahi alla endine president Slobodan Milosevic, kes anti üle ÜRO sõjakuritegude tribunalile.
2001. aastal surid eksbiitel George Harrison ning näitlejad Jack Lemmon ja Anthony Quinn.
Aasta põhisündmuste kronoloogia:
JAANUAR
2. jaanuar — Esmakordselt enam kui 50 aasta jooksul sõitsid
Taiwani laevad legaalselt Hiina Fujiani provintsi sadamasse.
7. jaanuar — Tai üldvalimised võitis ülisuurelt ärimagnaat
Thaksin Shinawatra.
9. jaanuar — Põhja-Indiasse Gangese jõe äärde kogunes Maha
Kumbh Mela festivali ajal patte maha pesema 100 miljonit
palverändurit.
11. jaanuar — Poola parlament võttis vastu seaduse
kommunistliku režiimi ajal konfiskeeritud varade hüvitamisest.
12. jaanuar — America Online sai loa Time Warneri ostmiseks
ja maailma suurima meediakompanii loomiseks.
— Tuhandeid juute natslikest koonduslaagritest
päästnud Raoul Wallenbergi saatuse uurija jättis lahtiseks
võimaluse, et Rootsi diplomaat ei surnudki 1947. aastal Nõukogude
vanglas.
13. jaanuar — El Salvadori tabas 7,6-magnituudine maavärin,
surma sai 844 ja vigastada üle 4.500 inimese.
14. jaanuar — Mongoolias kukkus alla ÜRO katastroofiabi
helikopter. Surma sai üheksa inimest, teiste seas ameeriklasest
UNICEF-i töötaja ja kaks Jaapani ajakirjanikku.
16. jaanuar — Kongo DV president Laurent Kabila sai
atentaadis haavata ning suri kaks päeva hiljem.
20. jaanuar — USA president Bill Clinton lahkus ametist,
George W. Bushist sai USA 43. president.
— Filipiinide asepresident Gloria Arroyo
vannutati pärast Joseph Estrada tagandamist presidendiks.
25. jaanuar — Venezuela lõunaosas kukkus alla helikopter
välisturistidega Hollandist, USA-st, Itaaliast, Kanadast,
Ungarist ja Austriast. Surma said 24 pradal viibinud inimest.
26. jaanuar — India Gujarati osariigis tappis 7,7
magnituudine maavärin umbes 18.000 inimest.
— Joseph Kabila vannutati tema isa Laurent
Kabila tapmise järel Kongo uueks presidendiks.
— Ukraina alus 51 inimesega pardal uppus Mustas
meres, hukkus vähemalt 14 inimest.
31. jaanuar — Kohus mõistis ühe liibüalase eluks ajaks vangi
ja ja teise õigeks seoses terroriaktiga kompanii PanAm lennuki
vastu, mis 1988. aastal Šotimaal Lockerbie kohal plahvatama pandi.
Katastroofis hukkus 270 inimest.
VEEBRUAR
6. veebruar — Ariel Sharon võitis Iisraeli
peaministrivalimistel senist valitsusjuhti Ehud Barakit.
7. veebruar — India ravimitootja Cipla lubas jagada kolmest
ravimist koosnevat aidsirohtu maailma vaestele hinnaga vähem kui
dollar päevas.
— Jean-Bertrand Aristide vannutati viieaastase
vaheaja järel taas Haiti presidendiks.
9. veebruar — USA allveelaev põrkas Hawaii ranniku lähedal
kokku Jaapani kalalaevaga, surma sai üheksa kalurit.
10. veebruar — Rahvusvahelisele Kosmosejaamale lisati 1,4
miljardi dollariline teadusmoodul Destiny.
12. veebruar — Mehitamata kosmoselaev NEAR maandus Erosel,
esmakordselt ajaloos maandus kosmoseaparaat asteroidil.
— Teadlased avaldasid inimgenoomi täieliku
kaardistamise esialgsed tulemused.
13. veebruar — El Salvadori raputas taas võimas maavärin,
surma sai 402 inimest.
14. veebruar — Palestiinlane sõitis bussiga otsa peatuses
ootavatele Iisraeli sõduritele ja tsiviilisikutele. Surma sai
kaheksa ja vigastada vähemalt üheksa inimest.
15. veebruar — Endine saksa terrorist Hans-Joachim Klein
mõisteti üheksaks aastaks vangi kolme inimese tapmise eest 1975.
aastal OSCE kohtumisel Viinis.
16. veebruar — Kongo DV rivaalitsevad etnilised rühmitused
allkirjastasid rahulepingu.
— Kosovo sissid lasid õhku bussi, mis vedas
serbia perekondi palverännakule oma esivanemate haudadele. Surma
sai seitse ja vigastada 43 inimest.
18. veebruar — USA võimud vahistasid FBI veteranagendi Robert
Hansseni süüdistatuna üle 15 aasta Moskva heaks spioneerimises.
19. veebruar — Suri USA filmirežissöör Stanley Kubrick.
21. veebruar — Briti võimud avastasid Essexis esimese suu- ja
sõrataudi juhtumi 20 aasta jooksul. Euroopa Komisjon keelustas
Briti elusloomade, liha ja piima impordi.
22. veebruar — ÜRO sõjakuritegude tribunal mõistis kolm
Bosnia serblast süüdi vägistamises ja piinamises. Esmakordselt olid
sõjaaegsed seksuaalkuriteod jõudnud rahvusvahelise kohtu ette.
23. veebruar — Venemaal avati esimene Nõukogude-järgne
tuumaelektrijaam.
25. veebruar — Kommunistid saavutasid võidu Moldova
parlamendivalimistel
28. veebruar — Kirde-Inglismaa rongiõnnetuses sai surma 10 ja
vigastada üle 70 inimese.
MÄRTS
1. märts — Vabastati seitse Ecuadori džunglis mullu oktoobris
röövitud välismaa naftatöölist.
— Taliban alustas rahvusvahelist vastuseisu
trotsides Afganistani budakujude hävitamist.
5. märts — Iga-aastasel moslemite palverännakul Saudi
Araabias Minas tekkinud rüseluse käigus trambiti jalge all
surnuks 35 inimest.
7. märts — Iisraeli seitsmeparteilise koalitsioonivalitsuse
juhina astus ametisse peaminister Ariel Sharon.
8. märts — Suri Briti Kuningliku Balletikooli asutaja Ninette
de Valois.
— Kuala Lumpuri vaestelinnajaos sai malaislaste ja
indialaste neli päeva väldanud kokkupõrgete esimesel päeval
surma vähemalt kuus inimest.
12. märts — USA hävitajalt õppuste käigus heidetud pomm
tappis Kuveidis viis ameeriklast ja ühe uusmeremaalase.
— NATO ja Serbia saavutasid kokkuleppe, millega
lubati Serbia politseil ja Jugoslaavia sõduritel naasta Kosovo
piiri äärsesse puhvertsooni. Albaanlastest mässajad soostusid
piirkonnas vaherahu kehtestama.
13. märts — Afganistani valitsev Taliban viis Bamiyanis
lõpule kahe iidse budakuju purustamise.
— Suu- ja sõrataud jõudis Prantsusmaale.
14. märts — Yoweri Museveni valiti tagasi Uganda
presidendiks.
15. märts — Relvastatud tšetšeenid kaaperdasid Türgist
startinud Vene reisilennuki 174 inimesega pardal ja sundisid
selle Saudi Araabias Medinas maanduma.
16. märts — Saudi eriüksused vabastasid tšetšeenide
kaaperdatud Vene lennukis ellujäänud inimesed. Pantvangidraamas
sai surma stjuuardess, kaaperdaja ja reisija.
21. märts — Hollandi valitsus teatas esimesest suu- ja
sõrataudijuhtumist.
22. märts — USA andis 50-le spionaažis kahtlustatud Vene
diplomaadile korralduse riigist lahkuda.
— Iirimaal teatati esimesest suu- ja
sõrataudijuhtumist.
23. märts — Viisteist aastat orbiidil viibinud Vene
kosmosejaam Mir kukutati maale, orbitaaljaam langes õnnelikult
Vaikse ookeani lõunaossa.
— Venemaa andis korralduse riigist lahkuda neljale
USA saatkonna töötajale.
25. märts — USA Filmiakadeemia tseremoonial pälvis
“Gladiaator” viis, “Tiiger ja draakon” neli ning “Narkoäri”
samuti neli Oscarit.
— Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island ühinesid
Schengeni leppega.
— Kenya internaaditulekahjus hukkus 58 ja sai
tõsiselt vigastada 28 poissi.
27. märts — Belgia keskosas sõitis valedel rööbastel liikunud
tühi rong otsa reisijaid täis linnalähirongile. Surma sai kaheksa
inimest.
28. märts — USA teatas, et ei ühine 1997. aasta Kyoto
protokolliga võitluseks globaalse soojenemise vastu.
— Vene president Vladimir Putin nimetas oma
kunagise KGB-kolleegi ja usaldusaluse Sergei Ivanov riigi
esimeseks tsiviilisikust kaitseministriks.
APRILL
1. aprill — Jugoslaavia ekspresident Slobodan Milosevic võeti
30 päevaks vahi alla.
— USA mereväe luurelennuk 24 meeskonnaliikmega
pardal tegi pärast kokkupõrget Hiina hävitajaga F-8
hädamaandumise Hainani saarel. Meeskond saadeti kodumaale 12.
aprillil.
— Allianz AG kinnitas pakkumist Dresdner Banki
ülevõtmiseks.
5. aprill — Hollandlasest autojuht, kelle furgoonautos
lämbus mullu juunis Inglismaal Doveri sadamas surnuks 58 hiina
immigranti, mõisteti ettekavatsemata tapmises süüdistatuna 14
aastaks vangi.
6. aprill — Jaapani peaminister Yoshiro Mori teatas otsusest
tagasi astuda.
10. aprill — Hollandi parlamendi ülemkoda hääletas
ulatuslikest protestidest hoolimata esimesena maailmas eutanaasia
legaliseerimise poolt.
11. aprill — Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgi
jalgpallistaadionil tekkinud rüseluses sai surma 43 inimest.
12. aprill — Filipiinide sõdurid päästsid ameeriklasest
pantvangi Jeffrey Schillingi islamisisside käest, kes ähvardasid
tal pea maha lüüa.
15. aprill — ÜRO uurijad vahistasid Bosnia serblasest
armeeohvitseri Dragan Obrenovici kahtlustatuna 1995. aastal toime
pandud rünnakus moslemite vastu, mida peetakse suurimaks
veretööks Euroopas pärast Teist maailmasõda.
20. aprill — Suri Itaalia helilooja ja dirigent Giuseppe
Sinopoli.
23. aprill — Ligi 50 aastat tegutsenud Briti Ufobüroo teatas
tegevuse lõpetamisest, kuna viimastel aastatel on teated ufode
nägemisest pidevalt vähenenud.
— Jaapani valitseva Liberaaldemokraatliku Partei
juhiks ja peaministriks valiti üllatuslikult reformimeelne
Junichiro Koizumi.
20. aprill — Peruu õhujõudude lennuk tulistas alla
väikelennuki, millega Ameerika misjonärid sõitsid Amazonase
piirkonda. Üks misjonär ja tema tütar said surma.
22. aprill — Tšetšeeni-meelsed relvastatud isikud võtsid
Istanbuli Swissotelis pantvangi 120 hotellikülalist. Kaksteist
tundi kestnud pantvangidraama järel vangid vabastati.
23. aprill — Montenegro iseseisvumise pooldajad saavutasid
parlamendivalimistel napi ülekaalu.
24. aprill — Telekommunikatsioonifrima LM Ericsson ja
koduelektroonikagigant Sony Corp. teatasid kavatusest oma
mobiiltelefoniäri ühendada.
26. aprill — Ukraina kommunistide enamusega parlament
avaldas umbusaldust reformimeelsele peaministrile Viktor
Juštšenkole ja tema valitsusele.
— Viis etiooplast kaaperdasid Etioopia õhujõdude
lennuki 51 inimesega pardal, mis oli teel Sudaani pealinna
Hartumi. Kaaperdajad alistusid üheksa tundi hiljem.
27. aprill — Vene kohus mõistis USA Fulbrighti stipendiaadi
John Tobini uimastite omamise, hankimise ja levitamise eest
kolmeks aastaks ja üheks kuuks vangi. Hiljem kärbiti karistust
ühele aastale.
MAI
2. mai — Saksamaa pealinnas Berliinis avati uus
liidukantsleri kantselei.
— Hiinas hävis maalihkes üheksakorruseline elamu,
hukkus 65 inimest.
3. mai — USA hääletati esmakordselt pärast 1947. aastat
välja ÜRO Inimõigustekomisjonist.
6. mai — Kasahstanis maandus miljonär Dennis Tito, maailma
esimene kosmoseturist, kes külastas 20 miljoni dollari eest
rahvusvahelist kosmosejaama.
7. mai — Briti “suure rongiröövi” üks osaline Ronnie Biggs
andis end pärast aastakümnetepikkust tagaotsimist Briti politsei
kätte.
9. mai — Ghana pealinnas Accras hukkus jalgpallimatšil
tekkinud rüseluses 126 inimest.
11. mai — Hollandi kohus mõistis süüdi seitse inimest, kes
korraldasid mullu juunis 58 hiinlase surmaga lõppenud
immigrantideveo Inglismaale Doverisse.
13. mai — Baski rahvuslased võitsid kohalikud valimised.
— Makedoonia parlament kinnitas ametisse mässuliste
albaanlastega rahu teha lubanud ühtsusvalitsuse.
— Itaalia parlamendivalimistel võidutsesid
paremtsentristid eesotsas meediamagnaat Silvio Berlusconiga.
17. mai — Iraani kirdeosas kukkus alla lennuk
transpordiministri ja veel 30 inimesega, kes kõik hukkusid.
20. mai — Mongoolia presidendiks valiti tagasi Natsangiin
Bagabandi.
24. mai — Demokraadid said üle kuue aasta taas enamuse
Senatis, kui vabariiklane James Jeffords end sõltumatuks
kuulutas.
— Mässulised moslemid röövisid Filipiinidel 20
inimest, nende seas kolm ameeriklast.
29. mai — Ukraina parlament kinnitas peaministriks Anatoli
Kinahhi.
— USA-s mõisteti süüdi neli Osama bin Ladeni
käsilast, kes osalesid 1998. aasta pommirünnakutes USA Kenya ja
Tansaania saatkondadele.
30. mai — Prantsuse eksvälisminister Roland Dumas mõisteti
korruptsiooni eest kuueks kuuks vangi.
JUUNI
1. juuni — Nepali kroonprints Dipendra laskis maha kuninga,
kuninganna ja veel seitse kuningapere liiget, haavates seejärel
raskelt iseennast.
— Suitsiiditerrorist õhkis end Tel Avivi diskoteegi
ees, tappes 17 juudi noorukit ja haavates veel 90.
3. juuni — Peruu presidendiks valiti majandusspetsialist
Alejandro Toledo.
4. juuni — Nepali kroonprints Dipendra suri haiglas,
kuningaks sai ta onu Gyanendra.
6. juuni — Vene duuma andis loa tuumajäätmete importimiseks
7. juuni — Argentina ekspresident Carlos Menem määrati
koduaresti kahtlustatuna illegaalsetes relvatehingutes.
8. juuni — Briti leiboristid eesotsas peaminister Tony
Blairiga võitsid ülekaalukalt juba teised üldvalimised järjest.
— Jaapanis tappis noaga mees algkoolis kaheksa last.
— Iraani reformimeelne president Mohammad Khatami
valiti ülekaalukalt riiki juhtima ka teiseks ametiajaks.
9. juuni — Hiina ja USA teatasid kokkulepete saavutamisest
vaidlusküsimustes, mis takistasid Hiina pääsu WTO-sse.
11. juuni — USA-s hukati 1995. aastal 168 inimelu nõudnud
Oklahoma pommiplahvatuse korraldaja Timothy McVeigh.
— Saksa valitsus ja energeetikakompaniid sõlmisid
kokkuleppe tuumaenergeetikast loobumise kohta.
15. juuni — Šveitsi teadlased teatasid, et leidsid Omaanist
Marsi päritolu meteoriidi.
16. juuni — Euroopa Liidu Göteborgi tippkohtumine otsustas
esimesed uued liikmesriigid vastu võtta 2004. aastaks, kohtumist
varjutasid ägedad tänavarahutused, mille käigus tulistati kolme
inimest.
18. juuni — Bulgaaria eksmonarhi rahvaliikumine võitis
parlamendivalimised.
22. juuni — Filipiinide valitsus sõlmis rahuleppe islami
äärmusrühmitusega Moro Islami Vabastusrinne.
23. juuni — Peruud tabanud tugevas maavärinas hukkus vähemalt
71 inimest.
— Venezuelas tabati Peruu tagaotsitav eksluurejuht
Vladimiro Montesinos.
28. juuni — Serbia andis Jugoslaavia ekspresidendi Slobodan
Milosevici üle Haagi tribunali esindajatele.
— USA kohus otsustas mitte anda käsku Microsofti
killustamiseks.
29. juuni — ÜRO peasekretär Kofi Annan valiti teiseks
ametiajaks tagasi.
JUULI
2. juuli — Ameeriklasele Robert Tools’ile siirdati Kentuckys
maailma esimene sõltumatult töötav tehissüda.
4. juuli — Siberis alla kukkunud vene reisilennukis said
surma kõik 145 pardalviibinut.
— Argentina ekspresidendile Carlos Menemile esitati
süüdistus relvasmugeldamises.
6. juuli — Endine FBI kõrge ametiisik Robert Hanssen
tunnistas end süüdi Venemaa kasuks spioneerimises.
9. juuli — Tšiili apellatsioonikohus leidis, et eksdiktaator
Augusto Pinochetti ei saa viletsa tervise tõttu kohtu alla anda.
12. juuli — Bulgaaria peaministriks nimetati eksmonarh
Simeon II (Saxcoburggotski).
14. juuli — India ja Pakistani liidrid kohtusid esmakordselt
üle kahe aasta, kõnelused pingete leevendamiseks aga nurjusid.
16. juuli — Venemaa ja Hiina sõlmisid üle 50 aasta taas
sõpruslepingu.
20. juuli — Iisrael hävitas Läänekaldal Hebronis Yasser
Arafati liikumise Fatah büroo, hukkus Fatah’ sõjalise tiiva juht.
23. juuli — Indoneesia parlament tagandas president
Abdurrahman Wahidi.
24. juuli — Tamili isesesisvusmeelsed sissid ründasid Sri
Lanka rahvusvahelist lennuvälja ning kõrvalasuvat õhuväebaasi,
tapeti 20 inimest ja hävitati kümmekond lennukit.
AUGUST
3. august — Vene võimud andsid armu USA Fulbrighti
stipendiaadile John Tobinile, kes oli narkoäris süüdi mõistetuna
pool aastat vanglas istunud.
5. august — Afganistani valitsev Taliban vangistas kaheksa
välismaa humanitaarabitöötajat — kaks ameeriklast, neli sakslast
ja kaks austraallast — keda süüdistati moslemite seas ristiusu
propageerimises.
7. august — Filipiinide valitsus ja separatistlik
islamirühmitus Moro Islamivabastusrinne kirjutasid alla
vaherahuleppele.
8. august — Mohammad Khatami vannutati teiseks ametiajaks
Iraani presidendiks.
9. august — Suitsiiditerrorist õhkis end Jeruusalemma
kesklinnas, tappes vähemalt 15 inimest ja tekitades vigastusi
ligi 90-le.
11. august — Brunei prints Jefri Bolkiah’, sultan Hassanal
Bolkiah’ noorema venna, juhitud pankrotistunud korporatsiooni
aktsiad pandi oksjonile.
13. august — Makedoonia rivaalitsevad poliitilised liidrid
kirjutasid alla rahuleppele, et teha lõpp kuus kuud kestnud
relvakonfliktile ja tuua NATO väed riiki albaanlastest
mässajatelt relvi ära korjama.
15. august — Astronoomid teatasid esimese päikesesüsteemi
avastamisest väljaspool meie oma.
19. august — Ukraina kaevanduses hukkus metaaniplahvatuses
vähemalt 50 inimest.
22. august — Sri Lanka naississid ründasid riigi idaosas
politseilaagrit, tapsid 16 politseinikku ja kaks tsiviilisikut
ning haavasid 18 inimest.
23. august — Jaapani kohus otsustas, et valitsus peab maksma
375.000 dollarit kahjutasu 15 korealasele, kes jäid ellu vahetult
pärast Teise maailmasõja lõppu Jaapani laeval toimunud
plahvatuses.
— NATO väed saabusid Makedooniasse albaanlastest
mässajatelt relvi ära korjama.
25. august — Norra kroonprints Haakon abiellus üksikema ja
endise ettekandja Mette-Marit Tjessem Hoibyga.
27. august — Peruu kongress võttis ekspresident Alberto
Fujimorilt põhiseadusliku puutumatuse.
SEPTEMBER
1. september — Tokyo kasiino plahvatuses ja tulekahjus
hukkus 44 inimest.
3. september — Sierra Leone president Ahmed Tejan Kabbah
kohtus sissikomandöri kindral Issa Sesayga ja teatas, et sõda
riigis on läbi.
— Protestiks katse vastu tituleerida Iisraeli
rassistlikuks riigiks ei osalenud USA ja Iisrael ÜRO
rassismikonverentsil Lõuna-Aafrika Vabariigis.
5. september — Peru peaprokurör esitas endisele presidendile
Alberto Fujimorile tapmissüüdistuse, seostades teda kahe
karistussalkade veretööga 1990. aastate alguses.
9. september — Afganistani valitseva Talibani vastu võitleva
Põhjaliidu komandör Ahmad Shah Masood sai suitsiiditerroristi
korraldatud pommiplahvatuses surmavalt haavata. Ta suri 14.
septembril.
10. september — Valgevene president Aleksander Lukašenko
tuli teiseks viieaastaseks ametiajaks võimule.
— Marksistist suitsiiditerrorist õhkis end
rahvarohkel Istanbuli väljakul, tappes iseenda ja veel kolm
inimest, üks neist austraallanna.
11. september — Kolm terroristide kaaperdatud reisilennukit
rammisid Maailmakaubanduskeskuse kaksiktorni New Yorgis ja
Pentagoni Washingtonis. Neljas lennuk kukkus alla Pennsylvanias.
Rünnakutes sai surma üle 3.000 inimese.
15. september — USA president George W. Bush teatas, et
Ühendriigid on “sõjas” ning süüdistas 11. septembri rünnakute
korraldamises miljonärist saudi dissidenti Osama bin Ladenit.
22. september — Suri Venemaalt pärit viiulikunstnik Isaac
Stern. Ta oli 81 aastane.
23. september — Poola ekskommunistlik vasakpartei võitis
parlamendivalimised.
24. september — Rahumeelse riigipöördega Komooride pealinna
üle võtnud sõjavägi kuulutas presidendiks Ahmed Abubakar Fundi.
27. september — Politseimundris mees tungis istungi ajal
Šveitsi Zugi kantoni parlamenti ning lasi seal maha 14 inimest
ja iseenda. Haavata sai 15 inimest.
— Makedoonia albaanlastest mässajate liider
teatas oma vägede laialisaatmisest. Eelnevalt oli NATO üksustele
loovutatud tuhandeid relvi.
OKTOOBER
1. oktoober — Pakistanis paikneva sissirühmituse
suitsiiditerroristid õhkisid Srinagaris Kashmiri osariigi
parlamendihoone ees auto ning tapsid vähemalt 29 inimest ja
haavasid enam kui 40.
2. oktoober — Zimbabwe ülemkohus andis president Robert
Mugabele voli konfiskeerida valgetele kuuluvaid farme ja need
mustadele anda.
3. oktoober — Belgia riiklik lennufirma Sabena kuulutas välja
pankroti.
4. oktoober — Ukraina armee tulistas õppuste käigus Musta
mere kohal kogemata raketiga alla Vene lennuki TU-154, mis oli
teel Tel Avivist Novosibirskisse. Kõik 78 pardalviibinut said
surma.
5. oktoober — Oskar Schindleri abikaasa, Teise maailmasõja
ajal Poola juute päästnud Emilie Schindler suri 94-aastaselt.
7. oktoober — USA alustas õhurünnakuid Afganistanis.
— Osama bin Laden kuulutas videos, et USA ei näe
rahu enne, kui palestiinlased saavad rahus elada.
8. oktoober — Milano Linate lennuväljal põrkasid stardirajal
tihedas udus kokku Scandinavian Airlinesi (SAS) reisilennuk ja
väikelennuk Cessna. Surma sai 118 inimest.
12. oktoober — Kofi Annan ja ÜRO võitsid Nobeli rahupreemia.
15. oktoober — USA president George W. Bush teatas, et Senati
demokraatide liidri Tom Dashle’i büroosse saabus antraksibakterit
sisaldanud kiri.
— Jaapani peaminister Junichiro Koizumi külastas
Souli ja vabandas korea rahva ees kannatuste pärast, mida neile
põhjustas Jaapani okupatsioon aastatel 1910-45.
17. oktoober — Palestiina Vabastamise Rahvarinde sisside
lasid Jeruusalemmas maha Iisraeli paremäärmuslasest
turismiministri Rehevam Zeevi.
— Vene president Vladimir Putin teatas Kuubal
asuva Lourdesi radarijaama sulgemisest, et säästa raha võitlusele
terrorismiga.
19. oktoober — Jaava lähedal uppus Austraaliast Sumatrale
teel olnud Iraagi asüülitaotlejate laev, surma sai vähemalt 350
inimest.
— USA dessantväelased võtsid esimeste
ameeriklastena osa maismaalahingutest Afganistanis, rünnates
Talibani liidri mulla Mohammad Omari residentsi Kandaharis, kust
Omar ise oli juba põgenenud.
23. oktoober Iiri Vabariiklik Armee (IRA) teatas, et alustab
relvade loovutamist, päästmaks Põhja-Iiri rahuprotsessi.
NOVEMBER
1. november — 17. sajandil USA Massachusettsi osariigis
Salemi nõiajahi käigus hukatute järeltulijad võisid rõõmustada
oma põhjusetult süüdistatud esivanemate süütuks tunnistamise üle.
6. november — Põhja-Iiri mõõdukate protestantide liider David
Trimble valiti tagasi provintsi ühtsusvalitsuse esimeseks
ministriks.
7. november — New Yorgi linnapeavalimised võitis
vabariiklasest meediamagnaat Mike Bloomberg, kes vahetab välja
Rudolph Giuliani.
— Lennufirmade British Airways ja Air France
ülehelikiirusega Concorde’id startisid esimesele lennule pärast
2000. aasta ohvriterohket õnnetust, mis Concorde’ide lennud
seiskas.
9. november — Dresdenis avati 63 aasta eest Kristalliööl maha
põletatud sünagoogi asemele ehitatud uus pühakoda, esimene
natsiperioodi järel Ida-Saksamaale ehitatud sünagoog.
— Afganistani Põhjaliidu väed vallutasid USA
õhurünnakute toel Mazar-i-Sharifi linna riigi põhjaosas.
10. november — Hiina võeti 15 aastat kestnud läbirääkimiste
järel Maailmakaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks.
— Alžeeria põhjaosas sai tormides, tulvades ja
maalihetes surma 760 inimest.
— Suri ameerika kirjanik Ken Kesey, raamatu
“Lendas üle käopesa” autor. Ta oli 66-aastane.
12. november — Afganistani Põhjaliit vallutas Herati linna
riigi lääneosas.
— USA-s kukkus New Yorgi eeslinna American
Airlines Airbus-300 260 inimesega pardal. Surma sai ka viis
inimest lennuki alla jäänud majades.
13. november — Afganistani opositsiooniväed vallutasid
Kabuli.
14. november — Maailmakaubandusorganisatsioon (WTO) lõpetas
Kataris kuus päeva kestnud kohtumise ja otsustas alustada 2002.
aastal vabakaubanduskõnelusi.
15. november — Osama bin Laden teatas väidetavalt
Talibanile, et pigem sureb, kui laseb USA-l end vangi võtta.
18. november — Kabulis alustas tööd Afganistani televisioon,
mille Taliban viie aasta eest sulges.
19. november — Filipiinide armeesse lülitatud endised
islamisissid ründasid Jolo saart ja tapsid 160 inimest.
20. november — OECD teatas oma kaks korda aastas ilmuvas
majandusraportis, et maailmamajandus on langenud viimase 20
aasta suurimasse madalseisu.
— Taani parlamendivalimistel saavutasid võidu
Anders Fogh Rasmusseni liberaalid, kes tõrjusid välja viimased
80 aastat valitsenud sotsiaaldemokraadid.
21. november — Connecticutis suri 94-aastane naine viienda
ameeriklasena siberi katku.
22. november — Pakistan käskis Talibanil sulgeda saatkonna
Islamabadis, mis oli islamiliikumise viimane poliitiline
esindus välisriigis.
23. november — Iisraeli sõdurid tapsid Palestiina
äärmusrühmituse Hamas sõjalise tiiva liidri Mahmoud Abu Hanoudi.
— Budapestis võeti vastu esimene rahvusvaheline
küberkuritegevust käsitlev konventsioon.
25. november — USA firma Advanced Cell Technology Inc teatas
inimembrüo kloonimisest, et kasutada tüvirakke haiguste raviks.
28. november — ÜRO organisatsioon UNAIDS teatas aidsi
võidukäigust maailmas — HI-viiruse kandjaid on 40 miljonit.
— Vietnami kommunistlik parlament kiitis heaks
kaubandusleppe USA-ga, mis lõi võimalused normaalseteks
kaubandussuheteks pärast ligi 40 aastat kestnud USA sanktsioone.
29. november — Palestiina suitsiiditerrorist lasi
bussiplahvatuses õhku iseenda ja kolm juuti.
— Briti rockmuusik, ansambli The Beatles endine
liige George Harrison suri 58 aasta vanuses vähki.
DETSEMBER
1. detsember — Jaapani kroonprintsess Masakol sündis tütar,
kes seaduste järgi ei saa pärida Krüsanteemitrooni.
— Jeruusalemma südalinnas sai
suitsiiditerroristide pommiplahvatustes surma kümme ja haavata
150 inimest.
2. detsember — Iisraeli sadamalinnas Haifas sai
suitsiiditerroristi pommiplahvatuses surma vähemalt 15 ja haavata
40 inimest.
3. detsember — Palestiina Omavalitsus kehtestas Gaza sektoris
ja Jordani läänekaldal eriolukorra ning vahistas 75
äärmusrühmituse Hamas liiget.
5. detsember — Afganistani rühmitused kirjutasid Bonnis alla
Talibani-järgse ajutise valitsuse moodustamise kokkuleppele ja
määrasid peaministriks puštude liidri Hamid Karzai.
6. detsember — Itaalia võimud andsid loa ehitada mitu
teisaldatavat tammi, et peatada Venezia vajumist.
7. detsember — Taliban loovutas oma peakorteri Kandahari
Afganistani lõunaosas.
10. detsember — Pristinas pidas avaistungi Kosovo esimene
paljurahvuseline parlament pärast 1999. aasta serblaste ja
albaanlaste konflikti.
11. detsember — Washingtonis esitati esimene süüdistus
seoses USA 11. septembri terrorirünnakutega. Süüdistuse
terrorivandenõus sai maroko päritolu Prantsuse kodanik Zaccarias
Moussaoui.
13. detsember — Iisrael otsustas katkestada kõik kontaktid
Palestiina Omavalitsuse esimehe Yasser Arafatiga, süüdistades
teda tegevusetuses terrorismi vastu võitlemisel.
— Vähemalt viis suitsiiditerroristi ründasid
India parlamendihoonet, tulevahetuses sai surma 14 inimest.
— Pentagon avaldas koos ingliskeelse tõlkega
videosalvestuse, mis USA sõnul tõestab Osama bin Ladeni süüd 11.
septembri terrorirünnakutes.
14. detsember — Euroopa Liit alustas Belgias Laekenis
tippkohtumist, mis oli valdavalt pühendatud liidu laienemiseks
vajalikele reformidele.
15. detsember — Portugali valitsev Sotsialistlik Partei sai
kohalikel valimistel lüüa. Suuremad linnad läksid
paremtsentristliku opositsooni valdusse ja peaminister Antonio
Guterres astus järgmisel päeval tagasi.
— Palestiina liider Yasser Arafat kutsus Ram
Allah’s esinedes palestiinlasi üles lõpetama rünnakud Iisraeli
vastu ja jätkata rahuprotsessi.
— Kuubale saabus orkaaniohvrite abistamiseks
esimene laadung toiduaineid, mis USA 40 aastat väldanud
Kuuba-vastase kaubandusembargo riigile müüs.
17. detsember — Haiti sõjaväepolitsei surus maha
riigipöördekatse presidendipalees, mille käigus sai surma kaheksa
inimest.
18. detsember — USA föderaalkohus tühistas endisele
ajakirjanikule Mumia Abu-Jamalile 1981. aastal Philadelphia
politseiniku tapmise eest mõistetud surmanuhtluse ja otsustas
kohtuotsuse uuesti läbi vaadata.
19. detsember — Afganistani ajutine valitsus soostus lubama
kuueks kuuks riiki 3000 mehelise ÜRO rahuväe.
— Argentina presidendi Fernando de la Rua
valitsus kehtestas riigis puhkenud protestimeeleavalduste ja
rüüstamiste tõttu erakorralise olukorra.
20. detsember — Majanduskriisis Argentina president Fernando
de la Rua astus üle 20 inimelu nõudnud tänavameeleavalduste järel
tagasi.
— Senegali riigi rajanud president Leopold
Sedar Senghor suri 95 aastaselt Prantsusmaal.
21. detsember — Palestiina äärmusrühmitus Hamas teatas
Iisraeli-vastaste suitsiidirünnakute peatamisest.
— Sri Lanka uus valitsus teatas vaherahust
tamili sissidega, avades võimaluse alustada rahukõnelusi ja teha
lõpp aastakümneid väldanud lahingutele, milles on surma saanud
üle 60.000 inimese.
— India kutsus oma suursaadiku Pakistanist
tagasi, kuna Islamabad ei astunud samme separatistlike
rühmituste vastu, keda New Delhi süüdistab oma parlamendi
ründamises.
22. detsember — Kabulis vannutati ametisse Afganistani
ajutine valitsus.