24. veebruari 1918 ja 20. augusti 1991 teavad kõik. Nende kahe ajaloolise kuupäeva vahele jääb aga 18. september 1944, mil peaminister vabariigi presidendi ülesannetes Jüri Uluots nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse. Keset sõjamöllu oli taas korraks Eesti riik.

Kuigi 1944. aasta septembris kahe okupatsiooni vahel ametisse astunud Tiefi valitsuse päevad Eesti pinnal jäid väga lühikeseks, on sellel sündmusel suur ajalooline tähtsus. See oli märk meie riigi kestmisest. Läände pääsenud Tiefi kabineti liikmed panid aluse Eesti eksiilvalitsusele.

Olen alati imetlenud nende meest julgust. Kuulutada valitsus välja olukorras, kus nad võisid iga hetk langeda Gestapo või NKVD küüsi. 1944. aasta septembrivalitsuse liikmed lootsid imele. Täpselt nii, nagu lootsid imele ka Päästekomitee liikmed 1918. aasta veebruaris, kui võim pealinnas oli eestlaste käes vaid ühe päeva.

1944. aasta sügisel sai sini-must-valge lipp lehvida Pika Hermanni tipus paar päeva kauem, kuid imet tuli seekord poole aasta asemel tervelt 44 aastat oodata. Samas on oluline, et 1944. aasta 22. septembri keskpäeval Tallinna jõudnud punaarmeel tuli maha rebida mitte Saksa sõjalipp, vaid vaba Eesti trikoloor. Seda ajaloolist tõsiasja ei taha siiani tunnistada mitmed tänased Venemaa juhid. Ja kahjuks ka mõned Eesti poliitikud.

Teist maailmasõda ja sellele eelnevat aega käsitledes räägitakse tihti Eesti valikust kahe halva – Saksamaa ja Nõukogude Liidu – vahel. Siiski leidus ka selge alternatiiv, orienteerumine demokraatiale ja lääneriikidele. Sellest suhtumisest lähtusid rahvusliku vastupanuliikumise ja Eesti vabariigi Rahvuskomitee liikmed Saksa okupatsiooni ajal ning sama ideed esindas ka 1944. aasta septembris Otto Tiefi juhtimisel tegutsenud valitsus.

Võime tõdeda, et see oli õige suund. Toetumine demokraatia põhimõtetele ja lähtumine Eesti vabariigi põhiseadusest – mitte poliitilistest hetkehuvidest – on meie riigi nurgakivi praegugi.

Sel aastal tähistatakse riiklikult juba kolmandat korda vastupanuvõitluse päeva, et tuletada meelde Tiefi valitsuse liikmete ja kõigi teiste Eesti vabaduse eest seisnud inimeste panust. Akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid korraldavad sel puhul 22. septembril Võidusamba juures lipuvalve. Hoiame oma riiki. Neljandat võimalust ei pruugi enam tulla.