„Valimisprotseduurid ning valimisreklaam kui selline käib valimisseaduste alla. Valimisseadused on põhiseaduslikud seadused, mis tähendab, et nad on järgu võrra kõrgemad kui keeleseadus. Nende puuduseks on see, et valimisreklaami keelt nendes seadustes ei reguleerita,“ selgitas Tomusk olukorda Päevaleht Online’ile.

„Ühelt poolt võiksid laieneda keeleseaduse üldnõuded valimisreklaamile, kuid kui me hakkaksime neid menetlema valimisreklaamina, siis me ei saaks seda teha. Riigikohus on võtnud sellise üldpõhimõtte, et lihtseadusega ei saa reguleerida põhiseaduslikke seaduste reguleerimise alasse kuuluvaid asju,“ jätkas ta.

Keeleinspektsiooni peadirektori sõnul on eestikeelne valija jäetud suure tõenäosusega valimisteabest ilma.

Refereeritud artikli täisteksti loe Eesti Päevalehest