Ekspress Grupi sai mullu 5,1 miljonit krooni, samas kui Eesti Meedia kaotas 48,7 miljonit krooni. Praegu välja kuulutatud otsus luua ühisfirma on justkui loobumine otsustavast lahingutulest?

Ma ei vaataks mitte majandustulemusi, vaid projektsiooni ja perspektiivi. Perspektiivis pole dubleerida ei tabliodi ega ajakirju. Samamoodi ei kata ei Eesti Päevalehe ega Postimehe tulud ära nende kulusid. Tõenäoline stsenaarium ongi see, et järgmise kokkuleppena käiakse välja Eesti Päevalehe ja Postimehe ühinemine. Väljaarenenud turule jääb üks tabloid ja üks kvaliteetleht, kusjuures tabloid muutub kvaliteetsemaks ja kvaliteetleht tabloidsemaks. Schibstedti ja Bonnierite praegune ühteheitmine on ajutine üleminek. Loogiline on, et hiljem jõutakse kokkuleppele, et ühele jääb tabloid ja teisele kvaliteetleht.

Siiski tuleks vaadata ka majandustulemusi, mis olid väga erinevad. Nüüd näikse ühe edu justkui nullitud olevat?

Stockholmis ega Oslos ei vaadata asju emotsionaalselt, pigem kui naelavabrikut. Tegelikult mind üllatab, et otsus, mis tulnuks teha aasta tagasi, nii kaua aega võttis. Kui aasta tagasi oli Postimehe ja Eesti Päevalehe tiraazide vahe 6000, siis praeguseks on kasvanud 20 000 - le. Kindlasti ei räägita ainult Sõnumilehest, Õhtulehest ja ajakirjadest, vaid ka Postimehest ja Eesti Päevalehest. Seda ei julge nad praegu ainult avalikult välja käia. Järgmise ratsionaalse sammuna aga tehakse päevalehtede ühendamine.

Kui kõik nii ühestub, siis on see parim uudis soome pereajakirjadele! Mõne aja pärast on nad rõõmsalt turul ja kurvad kahjumid kummitavad taas.

Pigem hirm, et soome ajakirjad hakkavad siia tulema, sunnibki kahte gruppi koostööle. Ajakirjade käibed on väiksemad päevalehtede omadest, kahjumid väiksemad. Oluline on, et päevalehed kahjumit ei toodaks.

Mõni nädal tagasi võis lugeda uudist Kanada meediamagnaadist, kes ligi 100 ajalehte/ajakirja, mis talle mullu 800 miljonit dollarit kasumit tõi, maha müüs ning pühendus internetiärile. On see signaal ajalehtede perspektiivist?

Ma olen trükimeedia perspektiivi osas pigem optimitlik. Ameerikas viimased 20 aastat oli trükimeedia languses, ent eelmise aasta pirntväljaannete trend näitab, et lugejaskond hakkas äkitselt kasvama. Just nende väljaannete puhul, kes panustasid interaktiivsesse osasse. Trükimeedia ei kao, ta teiseneb.