Elion: digitelevisioonile üleminek võib ebaõnnestuda

Vähem kui aasta pärast ehk 1. juulil 2010 lõpeb Eestis üle õhul leviva analoogtelevisiooni ajajärk ning minnakse üle digitaalsele levile. Teiste riikide kogemus näitab, et kunikümme protsenti leibkondadest jääb õhu teel leviva televisiooni digitaliseerimise protsessis üleminekuga hiljaks.

Eesti puhul tähendab see kuni 57 000 peret, kes 1. juulil 2010 telepilti ei näe, teatas Elioni pressiesindaja.

Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommunikatsiooniosakonna direktori Liisa Ero sõnul oli Soomes televisiooni digitaliseerimise üheks peamiseks eduteguriks pidev ja aktiivne kommunikatsioon inimestega. "Erilise tähelepanu alla võtsime vanemad inimesed, kelle juurde tegid riigi poolt kaasatud vabatahtlikud 12 000 visiiti. Kui me poleks sellele sihtrühmale keskendunud, oleks digitaliseerimine võinud läbi kukkuda," ütles Ero. Nagu Eestiski, nõustati Soomes inimesi ka telefoni teel digitaliseerimise käigus tehti üle 600 000 kõne spetsiaalsele infonumbrile.

"Vaadates praegusi numbreid, kus üle 100 000 pere kasutab jätkuvalt analoogtelevisiooni ning üleminek on olnud üsna visa, on oht, et 1. juulil 2010 vaatab kuni 57 000 perel telerist vastu sahisev pilt," ütles Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan. "Antud olukorras on nn riskirühm just Kesk- ja Lõuna-Eesti maapiirkondades elavad vanemad inimesed, kuna neid on analoogtelevisiooni vaatajate hulgas kõige rohkem ning nad vajavad erilist tähelepanu," ütles Reiljan.

Reiljani sõnul raskendab üleminekut veelgi tänane raske majanduslik olukord, mis sunnib paljud pered edasi lükkama kõiki väljaminekutega seotud otsuseid.

Kõige enam analoogtelevisiooni kasutajaid on 60-74-aastaste elanike hulgas, kes elavad eramutes, ridaelamutes ja väikestes kortermajades Kesk- ja Lõuna-Eestis. Tegemist on suures osas alg- või põhiharidusega inimestega, kelle sissetulek leibkonna liikme kohta jääb vahemikku 3000-4000 krooni.

Starmanile tundub aga Elioni avaldus kummaline: "Eesti üleminekuks digitaaltelevisioonile ei pea pingutama ainult riik, vaid kõik televisiooniteenuse pakkujad. Seda kummalisem on lugeda Elioni tänast avaldust, et Eestil on selles osas oht ebaõnnestuda. On imelik, et end Eesti suurimaks digitaaltelevisiooni pakkujaks nimetav Elion püüab leida toetajaid mõttele lükata üleminek kaasaegsele telestandardile edasi. Täpselt aasta pärast asetleidev Eesti üleminek digilevile on sarnane muutus kui näiteks värvitelevisiooni tulek, vanade kettaga telefonide väljavahetamine ja NMT mobiilsidevõrgu asendamine GSM tugijaamadega, millele lihtsalt ei ole alternatiivi. Digitaaltelevisioonile minnakse üle kõikjal maailmas, viimati eelmisel kuul kogu USAs.

Tõepoolest vaatab hetkel veel viiendik Eesti peresid telepilti analoogformaadis tavalise katuseantenni kaudu. Sellest ei saa aga järeldada, et kümme protsenti kodudest pole ka aasta pärast suutnud digitelevisioonile üle minna. Aasta on küllalt pikk aeg, et pered saaksid teha ettevalmistused algavaks digitelevisiooni ajastuks ning valida rahulikult, kas vaadata katuseantenniga tasuta levivaid kodumaised digikanaleid või liituda mõne tasulise televisiooniteenuse pakkujaga.

See, kui Elionile enam endises tempos uusi digi-tv kliente ei lisandu, ei näita veel vajadust digilevile ülemineku lõpptähtaja edasilükkamiseks. Juba aasta tagasi pani Riigikogu seadusega paika, et õhu kaudu leviv vana analoogtelevisioon lülitatakse välja 1. juulil 2010 ning kogu Eesti läheb üle digitaaltelevisioonile. Mitte miski ei vähenda televaatajate motivatsiooni digitaaltelevisioonile üle minna ning endale sobiv lahendus leida rohkem kui diskussioon selle tähtaja edasilükkamise üle," teatas Starmani pressiesindaja.