150 000 inimest on sunnitud tarbima kehva vett
„Üldiselt on joogivee kvaliteet aasta-aastalt paranenud. Rajatud on uusi ja laiendatud olemasolevaid veevärke, ehitatud tänapäevaseid veepuhastusjaamu,” märkis tervisekaitseinspektsiooni planeerimise ja monitooringuosakonna peaspetsialist Aune Annus, kes ühtaegu tunnistas, et siin-seal on siiski põhjust muret tunda.
„Suurtele veevärkidele, mis eelmise aasta lõpuks nõuetele ei vastanud, ei tohi me enam müümislubasid väljastada. Selliseid ettevõtteid on meil kümme,” lisas Annus. Sotsiaalministeeriumi andmeil on müügiloast ilma jäänud ettevõtete teenindada pea 150 000 inimest.
Ometi müüvad ettevõtted vett edasi. „Kraani kinni keerata ei saa, inimestel on vett vaja. Tegu on ka indikaatornäitajatega, mis ei ole tervisele ohtlikud, nii et oleme müüjatele teinud ettekirjutuse ja andnud tähtajad oma asjad korda saada,” sõnas Annus. Ta avaldas lootust, et olukord siiski muutub, sest enamiku mureküsimuste lahendamiseks on hakkavad ettevõtted saama abiraha keskkonnainvesteeringute keskusest (KIK) ja Euroopa vahenditest.
„Üle 2000 tarbijaga veekäitlejad müüvad vett veeseaduse alusel, mille kohaselt on vee erikasutajal õigus töödelda vett joogiveeks ja seda müüa. Samas ei keelata tarbijatele vett edastada, kuna sellise vee tarbimisest tulenev terviserisk on mitmeid kordi väiksem kui olmevee puudusest tulenev epidemioloogiline oht,” selgitas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles.
Ta märkis, et veekäitlejatel on kohustus tarbijaid joogivee kvaliteedi mittevastavusest teavitada, mis aga ei vabastada kohustusest viia joogivesi kvaliteedinõuetega vastavusse. Kuna indikaatornäitajate ületamine ei ole tervisele ohtlik, siis võib sellist vett julgesti joogiks tarvitada. Juhul kui vee maitse, lõhn või värvus on häiriv, võib kasutada näiteks veepuhastusfiltreid.
KIK-i andmeil on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi abiperioodi 2007–2013 esimene taotlusvoor toimunud ja selle tulemusena tehti 36 rahastamisotsust. „Toetuse kogusumma on 4,78 miljardit krooni ja kui need projektid valmis saavad, on ligi 268 000 inimesel hea ja puhas kraanivesi,” ütles keskuse kommunikatsioonijuht Kristiina Pennar.
Nende seas on ka muret tekitava veekvaliteediga Kohtla-Järve ettevõtte Järve Biopuhastus ühisveevarustuse rekonstrueerimise projekt.
„Meil läks eelmise aasta lõpus vesi käest ära. Valdavalt oli see tingitud amortiseerunud süsteemist. Kallasime siis vee puhastamiseks sellesse käsitsi kloriidilahust, kuid selline käsitöö ei ole stabiilne ega taga nõuetele vastavat jääkkloori taset,” oli ettevõtte tootmisdirektor Andra Pärnamäe murelik.
„Tegime KIK-ile rahastamistaotluse, et reservuaarid korda saada. Märtsis otsustati, et saame tööde jaoks 2,2 miljonit krooni. Selle aasta oktoobris-novembris peaks töö valmis olema,” sõnas ta. Lisaks ootab ettevõte pea miljardikroonist rahasüsti Brüsselist, et rajada 2012. aastaks joogiveejaam.
Seni tegeleb firma pideva nn tulekustutustööga, tehes vee olukorra kohta seiret ja pestes torusid kohe, kui midagi kahtlast leitakse, et vesi võimalikult kvaliteetsena tarbijateni jõuaks.
AS Viimsi Vesi, mis varustab veega suurt osa poolsaare rahvast, loodab peagi probleemid lahendada.
„Meie vesi on labori andmetel joogikõlblik, kuid see on halva lõhnaga ja kui kraan tilkuma jääb, tekib kraanikausi põhja roostekiht,” rääkis Viimsi elanik, Mereranna tee 4 korteriühistu esimees Avo Leemet.
Samamoodi on ühistu veefiltreid vaja kord kuus puhastada, sest muidu tekiks ummistus. „Viimsi Vesi lubas meile varsti veepuhastusjaama ehitada. Jutt hakkas juba ammu pihta,” sõnas ta.
AS-i Viimsi Vesi juhatuse liikme Toivo Eensalu andmeil renoveeritakse praegu poolsaarel torustikku. 200 miljoni kroonise projekti eest peaks aasta lõpuks 70 protsenti piirkonnast korda saama.
Seejärel asutakse ehitama veepuhastusjaama. „Saame veel 100 miljonit krooni jaama jaoks. Projektile lähen täna järele ja järgmisel nädalal saame hankega tegelema hakata,” sõnas Eensalu neljapäeval.
Ettevõtted, millel osas teeninduspiirkondades veemüügiluba puudub, on OÜ Järve Biopuhastus, Jõhvi Veemajandus OÜ, Sillamäe Veevärk AS, Narva Vesi AS, AS Esmar Ehitus, AS Maardu Vesi, Paldiski Linnahoolduse OÜ, Saku Maja AS, AS Viimsi Vesi ja Türi Vesi OÜ.
