Õige kah, Eestil ei ole maailmas just kõige menukam maine, rohkem selline sabassörkija taak on man. Milline ärimees ikka tahab, et tema äri seostatakse mahajäämise ja finantsraskustega. Lihtsakoeline nimi võib firmast mulje jätta, et tegu ongi mingi lihtsa ettevõttega, kes suurele turule minema ei passi.
Tegelikult võiksid ärijuhid mõelda ka sellele, et välismaa partneritel oleks võimalikult suupärane Eesti firmanime lausuda. Nagu rootslased leidsid, et Hansapank ei ole väärikas panganimi, Swedbank kõlab ju palju ilusamini. Samamoodi kõlab palju uhkemalt Riverito – esimesel hetkel ei pruugi üldse taibata, mis maa või mis valdkonna firmaga tegu on.
Meil on üldse liiga palju Eestiga seostuvaid ettevõtteid: Eesti Energia, Eesti Post, Eesti Pank, Eesti Loto, Eesti Raudtee. Selliste nimede puhul häbene endal või silmad peast! Ma ei saa üldse aru, miks need firmad ei ole veel nimevahetust kaalunud. Paistab, et neid huvita sugugi maine ja rahvusvaheline edu.
Samas leidub tagurlasi, kes vägisi Eesti nime uuele ettevõtmisele külge poogivad. Näiteks sai Eurovisiooni Eesti eelvoorust hoopis „Eesti laulu“ nimeline saade. Uus nimi ja väidetavalt uus sisu ka, kuigi vaataja seda märgata ei pruugi.
Tegelikult muidugi võib leida ka ütlusi, mis kinnitavad, et nimel pole asjade väärtusega seost. Nagu Raja Teele omal ajal põllumajandust õppida tahtnud rätsepmeister Kiirele selgitas: „Nimi ja amet ei riku meest, kui ta ise on tubli ja austamisvääriline.“
