ERR jätkab töötajate arvu vähendamist

Tänavu oli riigieelarvest rahvusringhäälingule ette nähtud ligikaudu 443 miljonit krooni, kuid säästueelarve sõi sellest 37 miljonit. Järgmisel aastal vähenevad ringhäälingule antavad rahasummad igas valdkonnas ja arvestatakse ka inimeste koondamisega.

Rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul jätkatakse senist personalipoliitikat, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Lahkunud töötajate asemele ei võta me tööle uusi inimesi, motiveerime meil töötavat 80 pensioniealist koju jääma ja vaatame üle töötajate profiile, et muuta tööd efektiivsemaks,” loetles ta ERR-i personali­poliitika alustalasid. Viimane suurem töö efektiivsemaks muutmine oli Allikmaa arvates stuudioosakonna töö ümberkorraldamine, mis jättis tööta kaheksa inimest.

Allikmaa kinnitusel jätkab ERR töötajate vähendamist, kuid täpset koondatavate arvu ei soostunud ta avaldama. “Plaani meil ette võetud pole,” ütles Allikmaa. “Samuti pole kavas kõik 80 pensioniealise kohta kaotada, sest paljud neist on meile asendamatud ja mitme asemele peaksime uue töötaja leidma.”

Praegu on rahvusringhäälingus tööl 715 inimest, kuid viimase aasta jooksul on lahkunud töötajate kohtade täitmata jätmise arvel kaotatud ligi 20 töökohta.

Ringhäälingunõukogu esimehe Andres Jõesaare hinnangul on jätkuv töötajate vähendamine sihipärane ja loomulik. “Rahvusringhääling on seda teinud juba viimased 15 aastat, kui hakkasime organisatsiooni efektiivsemaks muutma,” selgitas Jõesaar. “Tuleva aasta eelarve pole veel täielikult selgunud, kuid see väheneb umbes kümme protsenti ja enim just investeeringute arvel.”

Jõesaar ei osanud kommenteerida ka võimalikke palgakärpeid, sest palkade asjus räägivad valitsus ja ametiühingud veel läbi.

ERR-i pressiesindaja Anneli Tõevere-Kauri sõnul võib investeeringute vähendamine tähendada eelkõige kärpeid uue tehnika ja uue maja projekteerimishangete arvel.

“Mõlemad valdkonnad on tähtsad — tehnika nüüdisajastamisest loobuda ei saa, uue hoone projekteerimisega sammu tagasi astuda ei tahaks,” ütles Tõevere-Kaur ja kinnitas, et uue hoone ehitust plaanitakse alustada endiselt 2011. aastal. “Programm on see-eest viimane, mille pealt raha kokku hoida — kuigi ka see on seotud kvaliteetse tehnika kasutamisega.”

Üleeile teatasid Äripäev ja Postimees koondamistest — Postimehes jäid tööta üheksa töötajat, neist neli ajakirjanikku. Äripäeva kontsernis töötab umbes 200 inimest, koondada plaanitakse 10–15% töötajatest. Seni on Äripäeva lahkujad läinud venekeelsest sõsarlehest Delovõje Vedomosti. “Aktuaalse kaamera” andmeil koondab töötajaid ka mitu teist venekeelset ajalehte.

Kalev Meedia juht Alar Pink ütles, et temale tähendavad muude lehtede koondamised eelkõige rõõmusõnumit. “Meie võtame ajakirjanikke juurde ja meile tulevad teiste lehtede sammud kasuks,” väitis Pink.

Pingi väitel aitavad koondamised Kalev Meedia koosseisu paremini komplekteerida, sest peale tööturule vabanenud ajakirjanike on lihtsam värvata seni teistes lehtedes töötavaid inimesi. “Ega kellelgi pole praegu lehtedes kindel, kui mujal ümberringi koondatakse,” ütles Pink.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines