Mihkelson: EL-i mõju on kahanemas

Euroopa välispoliitika nõukogu värskeim analüüs kinnitab, et Euroopa Liidu globaalne mõju on viimase kümnendiga oluliselt kahanenud. Samas on selle arvelt aga kasvanud Venemaa ja Hiinaga kaasamõtlevate riikide arv.

ÜROs läbiviidud hääletuste

analüüs

näitab, et Euroopa Liit on kaotanud kümnendiga 41 liitlase toetuse. Kui 1990ndate aastate lõpul toetas Euroopa Liidu algatatud inimõigusalaseid küsimusi peaassamblee liikmetest 70 protsenti, siis viimasl paaril aastal vaevalt poole ringis, arutleb tulemuste üle oma blogis riigikogu ja IRL-i liige Marko Mihkelson.

Teemad, milles Euroopal pole õnnestunud laiemat toetust leida, puudutavad näiteks Birmat, Zimbabwet, Kosovot, Darfuri. Analüüsi autorid viitavad, et Euroopa Liit peab iga aasta New Yorgis küll oma tuhat sisekohtumist, kuid väljapoole räägitakse koordineeritult vähe.

Analüüs annab tegelikult tunnistust sellest, et eriti viimastel aastatel on selgelt kasvanud Venemaa ja otsati ka Hiina aktiivsus ÜRO julgeolekunõukogu alaliste liikmetena. Eriti Venemaa jõuline eemaldumine demokraatlikest protsessidest ning oma geopoliitiliste sihtide ambitsioonikas väljamängimine on muutnud Euroopa Liidu “pehme” poliitika oluliselt vähemtulemuslikumaks, leiab Mihkelson.

See aga räägib veelkord vajadusest reformida Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kujundamist. Lissaboni lepe on siin väga hädapärane. Selle sätete puudumist tajus Euroopa Liit ka äsjases Venemaa agressioonis Gruusia vastu, arvab IRL-i liige.

“Muide näib, et Venemaa on saanud eelolevaks aastaks päris kindla liitlase ÜRO 63. peaassamblee presidendi kohal. Selleks on Nicaragua endine välisminister Miguel d’Escoto Brockmann. Tema hinnangul olevat Vene-Gruusia sõja vallandamise peamine süüdlane ikkagi Gruusia. Kas mitte ei mõjuta peaassamblee presidendi seisukohti kodupoliitika? On ju Nicaragua ainus riik peale Venemaa, mis on siiani tunnustanud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust,” lõpetab Mihkelson oma sissekande.