Rahvas ei tea valdade ühinemisest midagi

Eesti Päevalehe ringsõit ühinevatesse valdadesse tõestas, et paljud omavalitsusjuhid hoiavad liitumisinfot vaid kontorites ja rahvas on jäetud pimedusse kobama.

Viie aasta jooksul puudutavad ühinemiskõnelused iga kümnendat Eesti inimest, sest ühineda võivad kuni 60 omavalitsust 150 000 elanikuga. Sel taustal on hämmastav, et valdade ja volikogude juhid pole rahvast tulevikuplaanidesse pühendanud. Infot ei ole jagatud vallalehes kirjutades ega rahvakoosolekuil ühinemise plusse ja miinuseid kaaludes. Paljud poolesajast kahe päeva jooksul intervjueeritud vallaelanikust kuulsid oma koduvalla võimalikust liitumisest Eesti Päevalehe käest.

Kohaliku demokraatia kriisist annab aimu seegi, et kolm eri vallavalitsuse ametnikku, keda rahvaga vesteldes juhuslikult kohtasin, eelistasid loobuda ühinemise kommenteerimisest. Ometigi peaksid just nemad olema parimad infoallikad. Üks alevivalitsuse daam Vändras põgenes intervjuusoovi peale kogunisti jalgrattal minema.

Mõisaküla triumf

Eesti väikseim linn — tuhande elanikuga Mõisaküla Viljandimaal — võiks sel troostitul taustal olla demokraatia etalon. Piiriäärses asumis oskab igaüks ühinemisest rääkida. Juulis lükkas Mõisaküla tagasi Abja ja Halliste plaani saada 5000 elanikuga Suur-Mulgimaa valla osaks. Sellele eelnesid Mõisa-külas asjakohased rahvakoosolekud. Tavaliselt valdades nii avalikult ei talitata.

Mõisaküla kaupluse Rõõmukas perenaine Kaja Õigus ärgitas reporteri saabumisel pool poe-täit rahvast omavalitsuse tuleviku teemal vaidlema. Ise ütles, et Mõisakülas läheb elu aina paremaks ja Abja omad ei suutnud isepäisele väikelinnale selgeks teha, mida võiks ühteheitmine anda.

Rõõmukast meepurgi ostnud ja anonüümseks jääda soovinud proua Salapärane aga pidas Suur-Mulgimaa ühinemist möödapääsmatuks. Viiendat põlve Mõisakülas elav daam teab eestiaegset hiilgust ja kaks korda suuremat rahvaarvu. Nüüd arvab ta, et mitu pead ja suurem vald on etem. Vestlust kuulnud poerahvast oli osa poolt, osa vastu. Vaidlus veeres. Tänaval võttis nööbist mees, tahtis ka Mõisaküla homsest rääkida. Oma valla tulevik läheb rahvale korda. Sama võis kohata Järvakandis.

Hämmingus Järvamaa

Järvamaal kuni seitset omavalitsust liitva Südamaa Vabavalla veerel oli rahvas pimeduse kütkeis. “Midagi pole kuulnud,” hüüdis käsi laiutades Roosna-Alliku mees Arvi Albi ja lubas minna vallavanema jutule. Et pragada, miks see hoiab tähtsat liitumist saladuses.

Kohalikku poodi tulevad kõik jutud kokku, aga sealgi laiutati ühinemise asjus käsi. Vaadati imestusega Eesti Päevalehes trükitud Südamaa Vabavalla plaani. Igaks juhuks oli poerahvas ikkagi vastu.

Väätsas, mida samuti ühinemine puudutab, polnud rahvas jälle midagi plaanidest kuulnud. Poest suuri toidukaste välja tassinud Asta Runina ja Sinaida Suvi põhjasid liitumisplaanist kuuldes vallavalitsust. “Aga ühineme selle vallaga, kes paneb meie Piiumetsa külasse kauplusauto käima. Väätsa igatahes pole hakkama saanud,” teatasid isepäised vanadaamid.

Ka grupp mehi bussipeatuses oli lahkelt nõus valla tuleviku üle arutlema. Pragasid omavalitsust, et rahvas on pimedusse jäetud ja nende arvamusest mitte ainult ei hoolita, vaid seda isegi ei küsita.

Arglik Valgamaa

Veel hullem kui Järvamaal on demokraatiaga Valgamaal Hummulis. Vald võiks olla üks seitsmest ühinevast omavalitsusest, millest kokku sünnib poolt maakonda haarav Suur-Valgamaa. Aga esiteks on Hummuli rahvas võimalikest plaanidest teavitamata jäetud. Keegi ei mäletanud ei rahvakoosolekut ega vallalehe artiklit, kus sellest oleks juttu olnud. Veel hullem on aga, et ükskõik kas küsida sidest, tänavalt või kauplustest, ikka keelduvad inimesed oma koduvalla kohta arvamust avaldamast. Igaks juhuks eelistatakse vaikida. Kurb ja trööstitu, küll aga kindlasti hästi valitsetav seltskond.

Muuseas — seadus näeb küll ette rahva arvamuse küsimist ühinemise kohta, aga ei sätesta selle arvestamise kohustust. Samuti pole kirjas seda, kuis rahva arvamust teada saada, seega on vabadus korraldada koosolek, telefoniküsitlus või panna hääletuskast kauplusse.

EPL-i hinded vallademokraatiale

•• Viljandi maakond, Mõisaküla — 5

•• Rapla maakond, Järvakandi — 4

•• Järvamaa, Roosna-Alliku — 3

•• Järvamaa, Väätsa — 3

•• Pärnu maakond, Kaisma — 2

•• Pärnu maakond, Vändra — 2

•• Valga maakond, Hummuli — 1

Ühinemise erileht

Rahva teavitamise hea näide on aastail 2004–2005 Lääne-Virumaal ilmunud Tapa, Saksi, Lehtse ja Kadrina valla ühisleht Ühinemise Sõnumid. Seda anti nn Suur-Tapa valla loomise eel välja üheksa numbrit 4000 eksemplaris ja see jõudis kolme valla igasse postkasti, peale selle Kadrina vallas ühinevate külade rahvani.

Nüüd, mil ühinemisplaane peavad Kadrina, Vihula ja Haljala, on ühisleht taas kavas, kuigi rahva arvamuse järgi otsustades on sellega hiljaks jäädud. Kui inimene loeb esmalt ühinemise kohta üleriigilisest või maakonnalehest, siis tekib õigustatult küsimus: miks pole minu vald nii olulisest asjast minuga rääkinud?

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines