Vilja Kiisler: Mis majanduskriisis head on

Majanduses on asjad nii halvasti, et polegi nagu suurt muud üle jäänud kui kuul pähe või nöör kaela. Vähemasti säärane mulje jääb uudiseid lugedes. Minu meelest võiks majanduskriisis siiski ka midagi head näha.

Esiteks, hinnad peaksid selle mõjul langema hakkama. Kui poodnik päris pankrotti minna ei taha, siis tuleb tal hindu alla lasta, muidu kaob käive täitsa ära ja kasum sulab koos sellega. Mida praegu on juba näha näiteks piima hinna pealt, mida vähemalt üks kaubakett müüb juba praegu alla omahinna. Eestis euroopalikugi tasemega täiesti ebamõistlikuks tõusnud hinnad lihtsalt peavad hakkama tasapisi maa peale tulema.

Teiseks, rasked olud sunnivad alati leidlikkusele. Olukorras, kus inimesed oma raha hoolikamalt loevad, ei saa neile enam lausa õhku müüa ning päris saasta kah mitte. Majandusbuumi harjal liugu lasknud „ärimehed“ peavad pillid kotti pakkima ja leidma uusi, märksa enam nutti nõudvaid võimalusi. Sest ajad, mil iga loll kerge vaevaga raha kokku kühveldas, on praeguseks lihtsalt möödas.

Kolmandaks, hirm töökaotuse ees peaks parandama pakutavate teenuste kvaliteeti. Teenindussfääris on meil aga asjad juba päris pikka aega suhteliselt kehvad. Kui inimene otsustab majanduskriisi aegu reisima või restorani minna, siis tahab ta otse loomulikult, et pakutav toit oleks värske ja kvaliteetne ning et reisikorraldajal oleks kõrvu kõigi tema küsimuste jaoks. Kui see nii pole, leiab ta lihtsalt teise võimaluse või jätab oma raha üleüldse endale. Teeb endale hoopis kodus ise kotlette ning läheb soojale maale reisimise asemel maale vanaema juurde.

Viimaks, iga kriis saab lõpuks ometi läbi ja tuleb uus tõus. Languse ajal omandatud uusi, mõistlikumaid harjumusi — näiteks vaadata kauba hinda enne selle ostukorvi tõstmist — aga ei maksaks uue buumi tuleku ajaks unustada. Need, kes tarbimishulluse aegu terve mõistuse säilitasid, ennast arutult lõhki ei laenanud ja üht-teist kõrvale panid, ei tohiks praegu lootusetus olukorras olla.