Üle poole arvutiprogrammidest on piraattarkvara

Uuringufirma IDC andmetel oli Eestis möödunud aastal litsentseerimata tarkvara osakaal 51 protsenti, mis on kõigest üks protsent vähem kui 2006. aastal.

51-protsendiline tarkvarapiraatluse tase Eestis tähendab 200 miljoni krooni suurust kahju. Eesti Äritarkvara Liidu poolt tellitud Eesti elanike arvuti-ja tarkvarakasutuse uuring kinnitab IDC tulemust, et tarkvaralitsents on vaid vaid ligikaudu pooltel arvutikasutajatel, teatasid äritarkvara liit ja BSA.

BSA Eesti esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste sõnul viitab üheprotsendiline langus asjaolule, et Eestis on hakatud üha rohkem tajuma ja väärtustama intellektuaalomandit. Samas näitab suhteliselt väike langus võrreldes eelmise aastaga, et tarkvara kasutuses olulisi muudatusi toimunud ei ole.

„Tarkvarapiraatluse taseme suurem langus on kindlasti takistatud väärtushinnangutest, väljakujunenud kasutusharjumustest, aga ka asjaolust, et tarkvarapiraatlus ei kuulu riigi karistuspoliitika prioriteetide hulka,” ütles Uduste.

„Uuringu tulemused näitavad, et Eestis on siiski toimunud edasiminek tarkvarapiraatluse osakaalu vähendamisel arvutikasutajate seas. Üheprotsendiline vähenemine võib tunduda väike, kuid tegelikkuses on see oluline samm litsentseeritud tarkvara kasutamisel.” Uduste sõnul peaks riik pöörama rohkem tähelepanu piraattarkvara leviku takistamisele, sealhulgas internetis.

„Üks suur takistus teel seadusliku tarkvarakasutuse poole on arvutikasutajate vähene teadlikkus piraatluse negatiivsest mõjust majanduskeskkonnale ja arvutikasutajate turvalisusele,“ ütles Eesti Äritarkvara Liidu juht Martin Hiir.

Kogu maailmas on üldine tarkvarapiraatluse tase 38 protsenti ning sellest tingitud kahju ligikaudu 480 miljardit Eesti krooni. Tarkvarapiraatluse põhjustatud rahaline kahju tõusis võrreldes eelmise aastaga 80 miljardit Eesti krooni, mis oli tingitud arvutimüügi kasvust kiirelt areneva majandusega turgudel.