Käib paljajalu ja muudkui kallistab
Kadri Allikmäe istus koos Toomas Trapidoga ühes Sakala tänava kohvikus, et panna kokku nimekiri rohelistest asjadest, mida oleks Eestimaal tingimata vaja korda saata. (Kadri on Eestimaa Looduse Fondi endise tegevjuhi Trapido mitteametlik assistent.)
Nimekiri, mis tekkis, nägi välja umbes nii:
Esimene. Eesti tuleb prügist puhtaks teha. Sulgudesse oli märgitud, et prügiaktsioon võiks kesta viis kuni seitse aastat.
Teine. Tuleks koondada inimesi, kes tegelevad parkmetsadega, ja luua neid koondav koostöökoda.
Kolmas. Teha kirjastus Terve Elu, mis annaks välja igasugu rohelist kirjavara. Neljas. Luua mõned ökokülad. Viies. Läbi viia kliimakonverents. (Muuseas, üleeile tuli Kadri mõttele, et kliimakonverentsi võiks korraldada pisikeses Setu külas, mille nimi on Kliima.)
Nimekirjaga oldi valmis, kui kohvikusse astus Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees Rainer Nõlvak. Viskas nimekirjale pilgu peale ja teatas, et mis sellest prügist nii kaua koristada! Teeme Eesti ü h e p ä e v a g a puhtaks!
“Rainer, sa oled hull!” mõtles Kadri. Vahetati pilke. Keegi ei uskunud, et see võimalik on, aga keegi ei vaielnud ka. Nii jäi.
Rainer ütles, et noh, Teeme Ära! Ja siis, et jooks natuke õlut ka. Särava idee tähistamiseks paluti ettekandjal tuua igaühele pudel alkoholivaba õlut.
