Rahvaliit: Rüütli teeneid on vähe hinnatud

Ehkki Arnold Rüütel saab 23. veebruaril presidendi staatusega kaasas käiva Riigivapi ketiklassi teenetemärgi, on tema teeneid Rahvaliidu arvates vähe hinnatud.

Detsembris muudetud teenetemärkide seadus näeb ette riigivapi ketiklassi teenetemärgi andmist presidendile, tagasiulatuvalt ka eelmistele riigipeadele Lennart Merile ja Arnold Rüütlile, vahendab ETV24 “Aktuaalse kaamera” uudist. Riigivapi ketiklassi teenetemärk on Eesti kodanikule omistatav kõrgeim teenetemärk.

Rüütel ei saa aga ka sel aastal riiklikku autasu panuse eest Eesti taasiseseisvumisse.

Rahvaliit, mille auesimeheks Rüütel pärast presidendiameti mahapanemist taas sai, pole rahul, et tema teeneid nii vähe hinnatud on.

“On tõepoolest kummaline, et miks pole tema teeneid hinnatud taasiseseisvumise perioodist, sest Arnold Rüütel on võla n-ö tasunud, sest Edgar Savisaar ja Tunne Kelam on Arnoldi käest selle autasu kätte saanud. Arnold ise on täna see mees, kes ilma on sellest kolmikust, kes sisuliselt neid läbirääkimisi pidas ja selle teemaga tegeles,” ütles erakonna peasekretär Kajar Lember.

“Kui talle aastaid tagasi meie üle-eelmine president pakkus 4. järgu ordenit, siis Arnold Rüütel loobus sellest, seda au saa pidada selle asja vääriliseks,” lausus Lember.

Arnold Rüütli abikaasa Ingrid, kes pälvis tänavu Valgetähe I klassi teenetemärgi, avaldas eile kummastust, et tema abikaasale seni ühtegi riikliku autasu omistatud pole.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul on selle aasta riiklike autasude saajate nimekiri igati auväärne. “President Arnold Rüütlil on kahtlemata väga suured teened Eesti Vabariigi ees, kuid riiklikke teenetemärkide andmise õigus ja ainuõigus on Eesti Vabariigi presidendil ja tema otsustab, kes saab teenemärgid ja kes neid ei saa,” ütles Ansip.

Nii on Rüütlil sellest aastast lisaks Maarjamaa Risti ordeni ketile ka Riigivapi ketiklassi teenetemärk, mis mõlemad käivad kaasas presidendi institutsiooniga.