Delfi: Rahvaliidu jamad

Kuigi Villu Reiljan ja teisedki rahvaliitlased püüavad iga hinna eest jätta muljet, et Rahvaliidu näol on tegemist süütu kannatajaga, kellele “kallutatud jõud” üritavad labaselt ära teha, ei kõla see kisa ja hala kuigi veenvalt.

Ja seda väga lihtsal põhjusel: Villu Reiljan ei saa mitte kuidagi väita, et mingit maadevahetamist pole kunagi olnud. Muidugi oli, ja muidugi on Reiljani allkiri ka neil valgustkartvatel paberitel, millest kunagine minister ja parteijuht parema meelega juttu ei tee. Uurimise tuvastada on Reiljani rolli tegelik ulatus ja võimalik süülisus.

Ent Rahvaliidu jamad ei lõpe ega alga maadevahetusega. Hiljaaegu avalikkuse ette tulnud Rahvaliidu peasekretäri korteriafäär laseb aimata, et korruptiivsed tehinguid võib maa-asjaga seostuda oluliselt enam, kui me seda praegu teame. Nii võib tekkida mõte, et kõik need “süütud” rahvaliitlased, keda kapo halastamatult vintsutab, ei pruugi nii süütud ollagi.

Ester Tuiksoo, endine minister ja Rahvaliidu ajutine juht, võib küll kinnitada, et tema pole mitte ainsatki seadust rikkunud, aga seda kinnitust on päris raske usutavaks rääkida. Tõsi, kõik kahtlused ei jõua süüdistuseni, ning on võimalik, et nii läheb ka Tuiksoo altkäemaksuvõtmise kahtlusega.

Aga vaevalt küll on rahvaliitlastel põhjust jääda oma valitud taktika juurde, et kapo neid, vaesekesi, ülekohtuselt solgutab ja piinutab. Süütuse presumptsioon kehtib loomulikult seni, kuni kohus on kedagi süüdi mõistnud, aga uurimise lõpuni “mina-ei-tea-midagi”-jutuga välja vedada ei pruugi. Sest ega õige hõlma ei hakka ju keegi.