Tartu linnapea võrdleb haldusreformi teerulliga
Linnapea märgib, et tavaliselt ütlevad uute piiride joonistajad, et reformist on juba nii kaua räägitud, nüüd on aeg ära teha. Märkimata jäetakse Ansipi arvates, et midagi pole selgeks räägitud ja et ühendamiste majanduslikku põhjendust pole veel koostamagi hakatud.
“Omavalitsusüksuste liitmine toob tavaliselt kaasa vähem vastutava ja vähem kodanikukeskse halduse. Lisaks kasvavad ka kodanike kulutused, sest ametiasutused kaugenevad elanike kodukohast,” kirjutab linnapea.
Ta lisab, et enne hariduse finantseerimise kohustuse omavalitsustele üle andmist tuli Eestis väidetavalt ise endaga toime 17 omavalitsust ja toime ei tulnud 230 omavalitsust. “Nüüd pole enam ühtegi omavalitsust, mis ilma riigieelarve vahenditeta toime tuleks. Liitmine ja lahutamine toimetulejate arvu ei suurenda.”
Ansip märgib, et põhiprobleemiks pole valdade suurus, vaid avaliku halduse kulude tänane jagunemine keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel.
“Haldusreformi on vaja, kuid sisulist reformi. Kui halduspiiride muutmine kusagil on tõepoolest vajalik, tuleb kindlasti järgida reformi läbiviimisel vabatahtlikkuse printsiipi,” kirjutab linnapea Ansip. “Selgelt tuleks piiritleda riigivõimu ja omavalitsuste õigused ja kohustused, muuta omavalitsuste tulubaasi ning luua sellega eeldused võistluseks ja koostööks.”
Siseministeeriumi asekantsler Deiw Rahumägi ütles Postimehele, et kokkuhoiust saab rääkida alates teisest või kolmandast aastast pärast omavalitsuste liitmist.
Vastupidisel arvamusel on Tartu Ülikooli õppejõud Garri Raagmaa, kes tõdeb, et kulude kokkuhoidu sellisel kujul nagu loodetakse, ei tule. “Lihtsalt omavalitsused on ühtlaselt tugevamad, suudavad oma asjadega paremini hakkama saada.”
