Turvamees teenib Iraagis ohvitserist rohkem
Mehed nõudsid seda summat, sest nende väitel pidanuks riik kinni maksma ka nende Afganistani missioonil 2006. a teenitud ületunnid. Mehed apelleerisid muuhulgas asjaolule, et nad ei viitnud aega kusagil hästiturvatud staabis, vaid “välja peal” rasket ja ohtlikku tööd tehes, kus relv pidi kogu aeg ka magades käe pärast olema.
Kaitseväelastel endil on keelatud ülemustega kooskõlastamata intervjuusid anda. Samas on ajalehele Den za Dnjom sõjaväelistest ringkondadest väidetud, et neid kõiki ootaks umbes 10 korda rikkalikuma tasuga töö kui Eesti kaitseväes ja mõnele on vastavate ettepanekutega ka lähenetud. Juhul, kui kolm kaebajat on sunnitud oma sõjaväelise karjääri kohtuprotsessile ohvriks tooma, on neil võimalik asuda Iraagis võimul oleva või USA abil võimul hoitava valitsuse või seal tegutsevate turvafirmade teenistusse.
Iraagis maksaksid seal tegutsevad turvafirmad kvalifitseeritud turvamehele, endisele jalaväelasele 7000 dollarit kuus. Ohvitserile makstakse juba 10 000 — 12 000 dollarit kuus. Endistel luureohvitseridel on aga võimalik teenida umbes 15 000 dollarit kuus, sest nende intelligentsi-, väljaõppe- ja teadmiste tase on teistest sõjaväelastest tavaliselt kõrgem. Ka on kaebajate hulgas vähemalt üks hästi keeli oskav sõjaväelane, ehkki enne valimisi levitati ajakirjanduses infot, millest jäi mulje, nagu oleks meie kaitseväelased Afganistanis mõttetu ballast Briti relvavendade kaelas, sest ei oska kohalikku keelt.
Seega võiks endine Eesti luureohvitser mõnes “kuumas punktis”, kasvõi Iraagis kuuga teenida umbes sama palju kui Eesti kaitseväe ohvitserina terve missiooni jooksul, kus igapäevase eluga riskimise eest saadakse vaid umbes 20 000 kroonist kuupalka. Nn turvamehi kasutatakse peale oluliste isikute või hoonete turvamise ka missioonidel, kus Iraagis korda hoidvad riigid ei taha oma lipuvärve näidata või teisisõnu, enesele poliitilist vastutust võtta. Võimalus haavata saada on neil sama suur kui liitlasvägede sõduritel, ainult et nii kõrge kvaliteediga arstiabi kui sõjaväelastele, neile muidugi osaks ei lange.
Rahuoperatsioonide keskuse jurist Ilmar Kikkas väitis Den za Dnjom-ile kolme kaitseväelase hagi kommenteerides, et vastamisi on sattunud kaks doktriini. Kaitseväe doktriini järgi makstakse missiooni ajaks kaitseväelastele kõrgendatud kuupalka, kusjuures tööaja normi pole ja seega puudub ka vajadus pidada arvestust töötundide üle. Kohtusse kaevanud kaitseväelaste doktriini järgi vastab aga määratud palk vaid kaheksale tunnile viiel päeval nädalas. Kogu ülejäänud missioonil viibitud aeg on ületunnitöö, mis tuleb täiendavalt tasustada. Kaitseväelase tööpäev koosneb seega kaheksast töötunnist ja 16 ületunnist ning muudel päevadel 24 ületunnist.
Den za Dnjomi andmetel kavatsevad kolm kaitseväelast teisipäevase kohtuotsuse edasi kaevata.
