Nõlvak: avalik vastus majandusministrile
Kas järgmiseks on oodata, et samamoodi asuvad Ignalina uuringu avalikustamist nõudma ka Sandor Liive ja peaminister Ansip, ning selgub, et keegi polegi miljonidokumenti lugenud?
Eesti Energia on edukas ettevõte. Eesti Energia on kahtluseta ka Eesti edukaim lobiorganisatsioon. Sandor Liive on tubli finantsist. Paraku on EE suurim edukas välismaale investeerimise kogemus Estlink, elektriühendus Soomega, kus EE osaks oli Eesti-poolse töö tegemine, ei enamat.
Toetudes Eesti tippärimeeste hinnangule julgen väita, et EE juhtkonna kogemus suurte rahvusvaheliste projektide teostamisel on Ignalina mastaabiga ettevõtmise jaoks hetkel liiga nõrk. Mitte et see teistel Balti energiafirmadel parem oleks, vastupidi. EE ongi siiani tuumaprojektis juhtrolli omanud.
Probleem on selles, et EE napi välisinvesteeringute kogemuse kombineerimine salajaste otsustega võib EE juhtkonnal kergesti pea ringi käima ajada ning see omakorda võib meie riigi energiamajandusele saatuslikuks saada. Ei pruugi, aga võib. Just seetõttu oleks valitsusel tark pigem rahva arvamusele toetuda ning teha nii vastutusrikas otsus rahvaga üheskoos, selmet tuumaprojektiga kiirelt ja salatsedes edasi rühkida.
Energiafirma läinudnädalane selgitus, et sisulised otsused tuumajaama osas langetatakse kusagil nelja aasta pärast, vajab eraldi arutluskäiku. Püüan siis mõtelda EE loogikast lähtuvalt:
Kui investeerimist hakatakse otsustama nelja aasta pärast, jõuame aastasse 2011. Tuumajaama valmimisajaks on korduvalt lubatud 2015. aastat. Eeldades, et peale otsuse tegemist kulub ehituse ettevalmistamiseks pool aastat, jääb uue tuumajaama rajamiseks kolm aastat.
Võrdluseks: Soome, Olkiluotosse ehitatav uus tuumareaktor plaanitakse valmis saada 2011. aastaks ehk kuue aastaga, kusjuures ehituse ajagraafik on tänaseks, 18 ehituskuu järel, veninud 22 kuu võrra pikemaks. Soome tuumajaam on eelarvega võrreldes kallinenud enam kui kümne miljardi krooni võrra.
Seega järeldub EE teatest, et Ignalina tuumajaam plaanitakse saada püsti poole kiiremini kui Soomes! Kaldun arvama, et selline väide õõnestab Eesti energiafirma usalduskrediiti.
EE väide, et uuringut läbi viinud firmad ei luba uuringutulemusi avaldada, on suisa naeruväärt. Tegemist on teabega, millele toetudes tehakse Eesti Vabariigi jaoks väga oluline julgeolekupoliitiline otsus. See on teave, millele toetudes loobuks Eesti oma energeetilisest sõltumatusest. Sellise info salastamine isegi riigikogu eest tekitab riigile ning ka asjaosalistele endile väga suure julgeolekuriski. Kas lugupeetud valitsusliikmed Ansip ja Savisaar ikka annavad endale aru, millise vastutuskoorma nad enda peale on võtnud ning kui suur korruptsioonioht nende õilsaid püüdlusi varitseda võib?
Lõppeks on tegu eestlaste pensionirahaga, mitte parteikassaga, mille viimist Leetu te salaja otsustada tahate.
Või on valitsuse salatsemise põhjuseks hoopis kartus, et keegi uuringu lugemisest innustust saav ettevõtlik eestlane asub oma õuele konkureerivat eratuumajaama ehitama?
Võiksite ka peaministrile meelde tuletada Reformierakonna aastatetagust kümne miljoni dollari suurust salajast välisinvesteeringut, mida Eesti rahvas siiani tagasi ootab.
Kui energeetikas võib mitmekümne miljardi krooni riskantse paigutamise osas teha otsuseid nii läbipaistmatult, siis kaotab riigieelarve koostamine üldse igasuguse mõtte. Las siis teisedki ministeeriumid võtavad riigile miljarditesse küündivaid kohustusi ning vaatavad riigi rahakotti kui põhjatut sahvrit, kust “kes ees, see mees” tüüpi lähenemisega tuleb enesele võimalikult suur noos kahmata.
Ehk tajuvad ka Reformierakonna ja Keskerakonna lihtliikmed, et väljend ”tuumajaama tegema” võib nende liidrite tormaka käitumise tagajärjel anda erakondadele Eesti jaoks sootuks uue värvingu.
Edgar Savisaar küsib, miks ma süüdistan teda tuumauuringu salastamises. Vastus on lihtne:
1. Vastutustundliku ja riigi huvidest lähtuva energiapoliitika ajamine on majandusministri otsene töökohustus. Majandusministri väide, et tema pole uuringuga tutvunud, on kas vale või näitab kuritegelikku hoolimatust oma ametikohustuste täitmisse. Majandusminister nõuab riigi jaoks pöördelise tähtsusega dokumendi avalikustamist sisuliselt iseendalt — see on küüniline demagoogia.
2. Viimasel kohtumisel Sandor Liivega Eesti Energias, 3.jaanuaril 2007, mil püüdsin teda tagajärjetult veenda tuumauuringut avalikustama, ütles ta mulle järgmise lause: „Kui majandusministriks saad, siis näitan.” (Kahjuks toimunud vestlust ei lindistatud, vähemalt minu andmetel.) Sellele väitele toetungi, härra minister. Te teate suurepäraselt, et küsijaid on teisigi ning neid tuleb pidevalt juurde. Tänaseks on tuumauuringu avalikustamist nõudva meeleavaldusega liitunud juba neli ja pool tuhat inimest.
Ma loodan siiralt, et te lõpetate selle pimesikumängu, härra majandusminister. Kasvõi valimisedu huvides.
Rainer Nõlvak
Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige
