Eesti liitus vaimse kultuuripärandi kaitsega
Valimistel hääletas 45 konventsiooniosalist riiki ning komiteesse kandideeris 30 riiki.
Lisaks Eestile valiti 18-liikmelisse komiteesse järgmised riigid: Belgia, Türgi, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Mehhiko, Brasiilia, Peruu, Hiina, Jaapan, India, Vietnam, Nigeeria, Senegal, Gabon, Alžeeria, Araabia Ühendemiraadid.
Eesti esindajana nimetatakse komitee liikmeks dr Kristin Kuutma, Tartu Ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli dotsent, kes on andnud suure panuse nii laulu ja tantsupeo kui ka Kihnu kultuuriruumi lisamiseks UNESCO vaimse ja suulise kultuuripärandi nimekirja.
Vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon võeti vastu 2003. aasta sügisel toimunud UNESCO 32. peakonverentsil. Konventsiooni vastuvõtmise ajendiks oli vajadus kaitsta maailma kirevat ent samas kergesti hääbuvat kultuuripärandit, tõstes kohalikul, riigi ja rahvusvahelisel tasandil teadlikkust vaimse kultuuripärandi ja selle hindamise olulisusest ning pakkudes vaimse kultuuripärandi kaitsel rahvusvahelist koostööd ja abi. Konventsioon jõustus 20. aprillil 2006.
Eesti valitsus kiitis Eesti ühinemise konventsiooniga heaks 5. jaanuaril 2006. 27. jaanuaril 2006 deponeeriti UNESCO peadirektori juurde Eesti-poolne konventsiooni heakskiitmiskiri, millega Eesti oli 31. konventsiooniga liituja. 50. riigi liitumisel konventsiooniga suureneb komitee seniselt 18 liikmelt 24 liikmeni.
Komitee põhiülesanneteks on kaasa aidata konventsiooni tõhusale rakendamisele, vaimse kultuuripärandi nimistuga seonduvate kriteeriumide ja protseduurireeglite väljatöötamisele, aga ka vaimse pärandi nimekirja kantavate objektide kinnitamine ning konventsiooni alusel loodava vaimse kultuuripärandi kaitse fondi rahaeraldiste üle otsustamine. Komitee esimene koosolek toimub septembris 2006 ning ta hakkab kogunema korralisele istungjärgule kord kahe aasta jooksul.
