Opositsioon tahab umbkeelseid pitsitada
„Põhiseaduses oleme öelnud, et riigikeel on eesti keel ja meie ülesandeks on keele ja kultuuri säilitamine. Kinnitame seda siis ka tegudega,” ütles Seeder.
Esitatud seaduseelnõu kohaselt saab keeleinspektsioon õiguse korraldada avaliku sektori töötajate ja teenistujate riigikeele tundmise kontrolli vastavalt antud kategooriale esitatud nõuetele, mitte kellegi anonüümse kaebuse peale. Juhul, kui avastatakse, et keeletundmise tunnistus ei vasta tegelikele teadmistele, saab keeleinspektsioon õiguse keeletunnistus annulleerida.
„Viimasel ajal on esinenud liiga tihti ka selliseid olukordi, kus kohalikud omavalitsused kasutavad keelenõudeid surve- ja karistusinstrumendina. Rohkem on seda ette tulnud Ida-Virumaal vene õppekeelega koolide õpetajate suhtes,” selgitas riigikogu liige Ants Pauls.
Eelnõu kohaselt käivitab riik alates aastast 2007 integratsiooniprogrammi vene koolide ja koolieelsete lasteasutuste integreerimiseks eesti haridussüsteemi, mille raames on ette nähtud pedagoogidele eesti keele õpetamine nende töö ajal.
„Esitatud seadusemuudatused võimaldavad lõpetada peamiselt Ida-Virumaal esineva keeleterrori ning annavad vene koolide pedagoogidele võimaluse rahulikult töötada ja riigikeelt õppida,” märkis Ants Pauls.
Analoogiline seadusemuudatus oli menetluses ka Juhan Partsi juhitud valitsuse ajal, kuid pärast Keskerakonna pääsu valitsusse võttis haridusminister Mailis Reps selle riigikogu menetlusest tagasi.
Ka õiguskantsler Allar Jõks on korduvalt rõhutanud, et keeleinspektsiooni volitused riikliku järelevalve teostamiseks tuleb sätestada seaduse tasandil.
