Einasto: kaalusin erakonnast lahkumist pikalt
Minu põhiline mure meie praeguse Eesti arenguga on ikkagi see, et majandus on natuke ummikteel. Kui nüüd vaadata teisi arenenud maid, on teadmistepõhine majandus juba üles ehitatud. Eesti tahab ka selleni minna, aga häda on selles, et seni oli Res Publica ainuke, kes selles osas hakkas midagi tegema, aga vaja on laialdasemat kõlapinda. On vaja luua koostöö erakondade vahel. Minule isiklikult on seda lihtsam teha, kui ma ei ole ühegi erakonnaga seotud.
Ma olen juba mõnda aega selle peale mõelnud, et muuta oma staatus sõltumatuks eksperdiks. Tegelikult on viimasel ajal tekkinud reaalne lootus, et koostöö Res Publica ja teiste erakondade vahel paraneb ning selliseid mõtlematuid apse, mis varem juhtusid, enam ei tule. Mis puutub haridusprogrammi senist käiku, siis Res Publica juhitud valitsus oli ainukene üsna pika aja jooksul, kes midagi ära tegi.
Siin peab ütlema, et see [valitsus] oleks ilmselt võinud edasi minna, aga takistuseks sai niisugused käitumislaadi väikesed apsud, mis aga lõppkokkuvõttes viisid maine alla. Praegu näib, et sellest on aru saadud.
Milliseid apse Te silmas peate?
Lihula on üks näide, aga neid on teisigi.
Oluline on see, et [Res Publica esimees] Taavi Veskimägi on sellega tõsiselt arvestanud ja püüab seda vältida, ja üritab teha koostööd valdkondades, mis pakuvad ühist huvi, nagu näiteks haridus ja teadus.
Praegu tundub hoopis, et Res Publica on laiali jooksmas.
Ei, seda ma ei arva. Ma arvan, et ta tuleb sellest kriisist välja, et ta õpib oma vigadest. Milles on lootuse alus: see positiivne programm, mida Res Publica seni kandis, see on Eestile ääretult vajalik ja ma väga loodan, et õnnestub selles osas koostööd teistega parandada ja ühiselt uuesti edasi minna. Eks kõik poliitikud on lõppeks vigu teinud.
Teie tüliga ei lahku?
Üldse mitte. Kuigi minu vaated pole nii väga parempoolsed, see on ka seal [lahkumisavalduse] tekstis kirjas, aga see teadmispõhise ühiskonna ülesehitamine pole oma iseloomult parem-vasak skaalal üldse määratav.
Vahe on selles, et teised ole seni seda reaalselt teinud. No kas või näiteks praeguse valitsuse hariduspoliitika — kui varem kahe aastal kulutused teadusele ikkagi oluliselt suurenesid, siis praegu on nad jäänud seisma. Arvestades inflatsiooni, siis tegelikult on need fiktiivselt kahanenud. Kuidas sa arendad teadmispõhist majandus, kui teadus on nii kehvas seisus?
Edasi on vaja laialdasemat koostööd paljude erakondade vahel. Ma ei oskagi öelda kellega praeguse vasak-parem skaala juures.
Te ütlete oma avalduses, et ei välista koostööd teiste erakondadega.
Just nimelt! Mitteametlikult niisugust koostööd juba üritasime üle aasta juba kogu selle [lahkumisavaldusele allakirjutanute] seltskonnaga. See hakkas vedu võtma, aga siis selgus, et erakondadevahelised vastuolud on nii tõsised, et sellest koostööst ei tule midagi välja.
Põhiline probleem oligi selles, et koostöövalmidus ei olnud piisav. Nüüd ma loodan, et selle koha pealt on Res Publica juhtkond õppinud ja üritab nüüd hoopis arukamalt toimida. Sest kui tahad mingit programmi ellu viia, on vaja liitlasi.
