Kuke sõnul tuleks universaalse postiteenuse turg avada igale soovijale tingimusel, et ta osutab seda teenust üle terve riigi, mitte ainult enda valitud piirkonnas.
“See on puhtalt vaba turu variant, mis lähtub põhimõttest: saad õigused, tulevad sulle ka kohustused,” ütles Kukk.
Praegu on suurtes linnades postiturul mitmed firmad, mis tegutsevad vaid ühes piirkonnas, kus tegevus on kasumlik. Ainult AS Eesti Post teostab üleriiklikku universaalteenust.
Eesti Ajalehtede Liit kardab, et kui kannatab kirjade kojukanne, võib halveneda ka lehtede kätteviimine.
Teede- ja sideministeeriumi esitatud seaduseelnõus ette nähtud postiteenuse rahastamise skeemi pidasid seminaril osalejad ebapraktiliseks ja teostamatuks, märgib Eesti Ajalehtede Liit.
Need firmad, mis pakuvad teenust vaid teatud piirkonnas peaksid osa oma tuludest maksma üleriikliku teenuse pakkujale.
Ajakirjanduse levitamine ei ole postiseaduse eelnõu kohaselt postiteenuse osa.
AS-i Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik ütles, et ajalehtedel ja praegusel üleriikliku teenuse osutajal Eesti Post on maakandega seoses ühised huvid: kuna ühe kirja kohta viiakse maapiirkondades kohale kolm ajalehte, siis on Eesti Postile kasulik, kui tal on palju ajalehtedest kliente.
Seega aitab ajalehekanne ülal hoida ka kirjakande võrku.
Ajalehtede Liidu ja Omavalitsusliitude Ühenduse korraldatud arutelul osalesid poliitikud, omavalitsusjuhid, postispetsialistid ja ajakirjanduse esindajad.
