„Ega president tee oma otsust üksi, teda nõustavad väga tuntud juristid ja õiguseksperdid. Loomulikult suhtleb ta kuumade teemade puhul poliitikutega, riigikogu fraktsioonide esindajatega, komisjonide liikmetega,” selgitas Pärnu Postimehele presidendi kantselei avalike suhete juht Eero Raun.

Rüütel on viimastel aegadel jätnud välja kuulutamata kaks olulist seadust, neist üks puudutab e-valimisi ja teine riigikogu liikmete kuulumist kohalikesse volikogudesse.

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas elektroonilist hääletust täpsustava seadusemuudatuse muutmata kujul taas parlamenti arutada saata. Komisjoni otsus ei leidnud riigikogus toetust: selle vastu olid Keskerakonna, Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud. Parlament hakkab seadust muutma, mis võib kahtluse alla seada selle rakendumise eelseisvatel valimistel.

Rüütli väitel on valimisseaduse säte, mis lubab e-hääletamisel oma otsust muuta, vastuolus põhiseaduse põhimõttega valimiste ühetaolisuse kohta.

Riigikogu liige Jürgen Ligi meenutas, et president on elektroonilise hääletuse 2002. aasta seadusega heaks kiitnud. “Jah, tollal vastuvõetud seadus lubas, et e-hääletust võib esimest korda rakendada 2005. aasta valimistel, aga selles seaduses polnud mitmekordsest hääletamisvõimalusest mingit juttu,” märkis Raun.

Esmaspäeval lükkas Rüütel tagasi teisegi seaduse, mille järgi võiksid riigikogu liikmed kuuluda kohalikesse volikogudesse ka pärast sügisesi kohalikke valimisi.

Õiguskantsler Allar Jõksi meelest on poliitikute kuulumine samaaegselt nii riigikokku kui kohalikku volikokku põhiseaduse rikkumine.

Kui parlament seaduse muutmata kujul vastu võtab, võib president selle välja kuulutada või taas riigikohtu poole pöörduda.