Ansip läheb haigushüvitiste kallale
“Minu hinnangul ei ole meil mingit pääsu sellest, et haigete omavastutust tuleb suurendada,” kinnitas Ansip. “See pole populaarne seisukoht, kuid riigi valitsemine ei saa seisneda ainult populaarsete otsuste langetamises.”
Ka kaks nädalat tagasi väitis valitsusjuht riigikogus, et töötajate omavastutuse tõstmine on paratamatu. “Reformierakond on seda meelt, et haigushüvitiste maksmine ehk siniste lehtede raha ei peaks tulema haigekassast,” sõnas ta ning tunnistas samas, et valitsusliidul pole tervishoiu rahastamiskriisi ületamiseks lahendusteed, sest tema vaateid ei jaga ei Keskerakond ega Rahvaliit.
Sotsiaalkomisjon lahkas hiljuti haigekassa ettepanekuid, mis lubaksid hoida kokku vähemalt 190 miljonit krooni ravikindlustusraha, kuid võtaksid teisalt sama suure summa inimeste taskust.
Haigekassa soovib jätta esimesed kolm haiguspäeva inimeste endi kanda. Kui töövõimetushüvitisi makstaks alates neljandast päevast, saaks haigete raviks aastas suunata umbes 120 miljonit lisakrooni.
Haigekassa väitel on viimastel aastatel inimesed hakanud haiguslehtedesse suhtuma vastutustundetult. “Isegi tööandjad kurdavad, et jalgpalli maailmameistrivõistluste ja olümpia-mängude ajal jäävad noored mehed haigeks, et teleri ees istuda. Meie ei saa aga ühtegi arsti pandud diagnoosi kahtluse alla panna,” rääkis asutuse pressiesindaja Anne Osvet.
Haigekassa ühtlustaks ka haigushüvitiste ja hooldushüvitiste määrad, tuues mõlemad 75 protsendile ühe päeva keskmisest tulust. See variant tooks juurde 67 miljonit krooni. Praegu makstakse haiguse korral hüvitist sisuliselt 80 protsenti palgast. Haige lapse põetamise korral ei kaota emad aga midagi, sest neile kompenseeritakse saamata jäänud palk täies ulatuses.
“Kas kodus lapse kerget köha või nohu põetades peab ikka saama 100-protsendilist hüvitist?” küsis Osvet. Tema väitel ei ole teised Euroopa riigid hooldushüvitiste maksmisel nii heldekäelised.
