Ühistransport logiseb

Ühistranspordist sõltub üle 100 000 inimese, aga liinibussiga nad oma asju aetud ei saa, eriti puudutab probleem neid maapiirkondades elavaid inimesi, kelle igapäevased asjatoimetused sõltuvad ühissõidukitest.

Tallinna lennujaamast jõuab hommikul enne esimese Tartu bussi saabumist õhku tõusta kaheksa lennukit, mis paneb paljud tartlased küsima, miks ei välju Tartust varem ühtegi bussi, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ehkki päevas sooviks enne kella seitset lennukile jõuda ehk vaid sadakond mittetallinlast, sunnib praegune bussiliikluse korraldus inimesi pealinnas tuttavate juures ööbima. Kui aga on tihedamini vaja varakult kuhugi sõita, tuleb kaaluda auto ostmist.

Näiteks Jõhvi ja Rakvere vahet sõidab ööpäevas edasi-tagasi 16 bussi ja ei tohiks olla eriti keeruline panna üks reis varahommikusele ajale. Siiski pole seda siiani tehtud, ehkki Rakveres on palju inimesi, kes käivad iga päev Jõhvi tööle.

Märksa keerulisem on bussiliikluse ümberkorraldamine väikestes maakohtades, kus liinibuss käib vaid korra päevas.

Eesti eri nurkades elavaid inimesi küsitledes selgus, et üle-eestiline ühistranspordivõrk on vastanute hinnangul rajatud ebavõrdsetele alustele ja paljudes maakohtades ei maksa lootagi, et pääseks sobival ajal paarikümne kilomeetri kaugusel asuvasse maakonnakeskusesse.

Bussiettevõtjad nimetavad probleemi põhjuseks mitte bussiliinide võrku, vaid ametnike tegevust.

Lahendusi pole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatteri hinnangul palju.

Eesti ühe suurema maakonnaliine teenindava bussiettevõtte Atko Grupp juhataja Arvo Sarapuu hinnangul aitaks bussiliiklust senisest paremini korraldada kogu maakonda hõlmavate ühistranspordikeskuste loomine. Säärase keskuse on praeguseks asutanud vaid kaks, Järva ja Harju maakond.

„Omavalitsused saavad Järvamaal bussiliikluse korraldamisse pidevalt oma sõna sekka öelda ning kogu tegevus toimub loogilistel ja ratsionaalsetel alustel,” märkis Sarapuu.