USAs HD DVD, mujal Blu-Ray
Blu-ray plaadid mahutavad vastavalt 25GB või 50GB. Neid toetavad Sony, Philips, Samsung, Dell, Hitachi, Sharp, LG, HP, Panasonic ja Pioneer, filmistuudiotest aga Disney ja Metro-Goldwyn-Mayer Arvutitesse jõuavad Blu-Ray seadmed käesoleva aasta lõpuks.
Mõlemat tüüpi plaatide korral kasutatakse senistest punase kiirega laseritest lühema lainepikkusega sinist laserkiirt. Omavahel need vormingud ei ühildu. Euroopa digitelevisiooni standardile H.264 vastavaid saateid saab salvestada mõlemat tüüpi plaatidele. Uue standardi kohaselt on telepildi ridade arv praegusest kaks korda suurem, mis eeldab uut tüüpi telerite kasutamist.
Kas USA filmitöösturid suudavad kokku leppida ja oma tahte arvutitootjatele ning teiste riikide ostjatele peale suruda, või tuleb neil mõlemas vormingus plaate tootma hakata, näitab aeg.
Nii seadmed kui plaadid on esialgu muidugi kallid, mistõttu pole nende hankimisega mõtet kiirustada. Tõenäoliselt on nii kõrge pildikvaliteediga TV saadete vaatamiseks kui ka plaatide kasutamiseks esialgu odavam LCD-kuvari ja sobiva videokaardiga arvutit kasutada. Uut tüüpi plaatide levikul on väga tähtis nende hind. DVD plaadid on videokassettidest kallimad. Kui palju on ostjad nõus maksma paremat pilti tagavate HD DVD või Blu-Ray plaatide eest? Kas teie oleksite nõus sama filmiga DVD plaadist nt kaks korda rohkem maksma?