Rüütel: Eesti ei taha vastasseisu
”Me soovime, et kaoksid pinged riikide suhetes ning lõppeks vale ja vägivald. Seepärast räägime ka ausalt oma ajaloost ja kaitseme demokraatia põhimõtteid, millega ei käi kokku vägivalla talumine ei oma riigis ega ka mujal,” toonitas Rüütel.
President lausus ütles, et täna/reedel on eestlaste mõtted ühteaegu suure reede ja 56 aastat tagasi toimunu juures. 1949. aasta märtsiküüditamisell kisti oma kodudest 20 000 eestlast, neist ligi kolmveerand naised, lapsed ja vanurid, kel polnud mingit süüd ühegi riigi ega õiguskorra ees.
”Uurijad hindavad Eesti inimkaotuste suurust Teise maailmasõja ajal ja järel toime pandud repressioonide tõttu kuni viiendikuni kogu rahvast,” nentis riigipea.
Sarnane saatus oli Rüütli sõnul ka meie naabritel, mille tagajärjel on Eesti ja Läti ainsad riigid Euroopas, kus tänane põlisrahva arv on väiksem kui 20. sajandi alguses.
“Eestlaste kannatusi jagasid ka mitmete teiste rahvuste esindajad, kes Eestimaad oma koduks pidasid. See on meie ajalugu, mida me peame tundma,” jätkas Rüütel.
Pärast mälestusüritust osalevad president ja Ingrid Rüütel küüditamisohvrite mälestuspäeva jumalateenistusel Nõmme Rahu kirikus.
