Tuhandete Eesti Facebooki kasutajateni on jõudnud info, nagu oleks Baltikumi turismisektor kokku varisenud just seetõttu, et koroonapandeemiast tingitud piirangute tõttu ei pääse siiakanti puhkama helde käega vene suvitajad. Lisaks väidetakse, et Euroopa liidust pärit turistid ei suuda eales asendada vene turisti.

Kuidas on tegelikult?

Tõsi, turismisektoril on piiride sulgemise tõttu käes keerulised ajad.

Piirkonna suured tegijad nagu Tallink ja AirBaltic on olnud sunnitud kulusid kärpima. Eesti Panga turismistatistika viitab, et aasta esimeses kvartalis jäi Eesti ilma 200 000 turistist, kuid Venemaalt pärit turistide arv vähenes vaid 10 protsendi võrra. Esimeses kvartalis külastas Eestit 180 579 venelast, eelmise aasta samas kvartalis 199 014 vene reisijat. Teise kvartali andmed, mil piirangute mõjud ka majandustulemustes kajastuvad, selguvad juulis.

Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse uuringute koordinaator Piret Kallas selgitas, et Eestis oli eelmisel aastal Venemaalt pärit 7,5 protsenti majutusettevõttetes ööbijatest.

Venelastest enam kasutavad teenuseid eestlased ise, kes kasutasid hotelliteenuseid 37 protsendil öödest ning soomlased, kes vastavalt 22 protsendil öödest.

Kallas tõi välja, et enne Ukrainas alanud sõda 2014. aastal, oli vene turistide osakaal Eestis pisut suurem, jäädes 11-12 protsendi juurde, kuid rubla kursi langus ning Venemaa majanduslikud raskused on venelaste reise Euroopasse kõvasti vähendanud ka juba enne koroonapandeemia algust.

Baltikumi riikidest puhkavad venelased kõige enam Lätis, kus nad moodustavad 10,5 protsenti majutusasutuste ööbijatest. Leedus on venelasi kõige vähem, seal on neid hotellides-külalismajades vaid 4,9 protsenti.

Seega, kuigi vene turistid on Eestis suurusjärgult kolmandad, siis turismisektor on end tänaseks juba nii palju ümber häälestanud, et keskendutakse avatud turgudele - ennekõike Baltikumile, Soomele ja Saksamaale.

Püütakse turgutada ka siseturismi, kuigi sellega tõenäoliselt tervet saamata jäänud tulu katta ei õnnestu.

Välisturistide tulude katmiseks peaks iga Eesti inimene panustama Eesti turismisektorisse 820 eurot. Kuigi üle 80 protsendi eestlastest on valmis või pigem valmis siseturismile raha kulutama, siis üle 800-eurone kulutus käib selgelt enamusel üle jõu. Lisaks sellele plaanivad paljud veel aasta teises pooles välismaale reisida, olgu selleks Läti või Soome. Seetõttu ei näe ka EAS siseturismi ainsa tuluallikana turismilt saamata jäänud tulude katmiseks.

Maaturismiettevõtted nendivad samuti, et siseturism ei kata saamata jäänud tulusid, kuid Venemaa asemel vaadatakse Soome suunas. Soomlastele pakutakse turismipakette soodushindadega ning informatsioon pakendatakse mugavalt soome keelde.

Venelased tõid Eestisse mullu 167 miljonit eurot, mis moodustas 10,8 protsenti reisiteenuste ekspordist. Lihtsustatult tähendab see, et vene turistid tõid Eestisse peaaegu 11 protsenti kogutulust, mida välismaalased Eestisse jätsid.

Loo konteksti asetatuna on see küll palju saamata jäänud eurosid, kuid venelaste Eestisse toodud summad ei moodusta veeranditki reisiteenuste ekspordist.

Piret Kallas viitas täiendavalt, et kui Kremli infokandja viitab Baltikumi riikides kuni 800 miljardi suurusele miinusele, mida vene turistide puudumine Baltikumi majandusele kaasa toob, siis on juba ainuüksi suurusjärkudes midagi väga valesti - tõele vastavad andmed räägivad miljonitest, valeandmed hirmutavad miljarditega.

Olgu veel lisatud, et propagandakanal väidab, nagu oleks vene puhkajate arv hakanud vähenema juba enne koroonapiirangute paikapanemist ja Baltikum on venelastele ebaatraktiivne reisisihtkoht. See ei vasta aga EAS-i andmetele tuginedes tõele. Enne pandeemia puhkemist, jaanuaris ja veebruaris, saabus venelasi 16 protsendi võrra rohkem, kui aasta varem samal ajal.

Otsus: Vale. Turismi mõjutavad kõik pandeemiast tingitud piirangut tervikuna, just venelaste puudumine eraldi halvamist ei põhjusta. Lugu eksib faktiandmetega ning teeb meelevaldseid valeväiteid.