USA protestilaine ei suurendanud koroonaviiruse levikut. Seda tegi reeglite leevendamine

 (8)
USA protestilaine ei suurendanud koroonaviiruse levikut. Seda tegi reeglite leevendamine
Internet

Black Lives Matteri protestid ei toonud USA-s kaasa COVID-19 nakatanute hüppelist kasv, toob välja eelmisel nädalal avaldatud National Bureau of Economic Researchi (NBER) uuring. Kui vandenõuteooriad väidavad, et hüpe jäi olemata, sest koroonaviirust pole üleüldse olemaski, siis teaduslik selgitus on tunduvalt proosalisem.

Eestikeelses sotsiaalmeedias lisab juba nädalaid koroonavastaste teooriatele hoogu asjaolu, et Black Lives Matteri protestidel osalenute seas ei registreeritud hüppelist viirusesse nakatanute kasvu.

Facebookis 11 tuhande eestikeelse kasutajani jõudnud kahes erinevas postituses väidetakse, et BLM-i liikumine tõestab, nagu oleks koroonaviirus pettus, sest nakatanuid ei tulnud juurde.

Esmalt tuleb anda tõele au - kui kuu aja eest tänaseks pisut jahtunud protestilõke lõõmama lõi, siis kartsid eksperdid, et see toob endaga kaasa koroonaviiruse teise laine. Inimesed olid üksteisele külg-külje kõrval, mitte kõik osalejad ei kandnud maske ega kindaid.

Mõned USA linnad võtsid küsimuse kohe ka tõsiselt käsile. Seattle'i linnapea kutsus kõiki protesteerijaid testimisele. Ilmnes, et vaid 1% protestidel osalenutest korjas üles koroonaviiruse.

Sama kordus ka Bostonis, kuid seal oli pärast protestidel osalemist nakatanute hulk pisut suurem jäädes 2,5% juurde.

Seda ei saa nimetada hüppeliseks kasvuks.

Hüppeline kasv toimub praegu USA lõunaosariikides, kuid selle põhjuseks pole mitte protestid, vaid suvehooaja tõttu lõdvendatud distantseerumisreeglid vahendas CDC.

Suvele vastu minnes avatakse baarid ja muud meelelahutuslokaalid, nakkust kannavad peamiselt edasi noored, kes põevad haigust kergemalt võrreldes riskigruppidega.

Oma osa annab statistilise kõvera ülesvenitamisel ka USA-s suurendatud testimisvõimekus. Hospitaliseeritute arv teeb lõunaosariikides uusi rekordeid, USA-s on viiruse tõttu kinnitatud 125 824 surma, nakatunud on üle 2,5 miljoni inimese.

Selline statistika kinnitab, et koroonaviirus pole pettus, vaid jätkuvalt USA-s akuutne probleem. Selle taustal panebki kukalt kratsima see, miks BLM protestides nakatanute arv jäi tagasihoidlikuks.

NBER-i uuringus "Black Lives Matter Protests, Social Distancing and COVID-19" võeti luubi alla 281 USA suuremat linna, kus 26. maist kuni 20. juunini protestid toimusid. See on esimene selline uuring, mis protestide ja viiruse seost uurib.

Peamine järeldus on, et kui viirus võis väikest mõju viiruse leviku suurenemiseks ka omada (nagu seda tõestas nt Seattle'i või Bostoni näide).

Põhjus, miks kasv jäi tagasihoidlikuks on seotud sellega, et protestide ajal püsisid need, kes tänavatel ei marssinud kehtestatud komandanditundide või lihtsalt protestidest tingitud ebamugavuste tõttu kodus. Seetõttu üldpopulatsioonis suuremat negatiivset muutust ei täheldatud.

Uuring toob välja, et protestide ajal kasvas nende inimeste hulk, kes sotsiaalsetest distantseerumisnõuetest kinni pidasid. Koju jäi üle 35% inimestest.

Uuringus tuuakse välja asjaolu, et meeleavaldused toimusid õues, kus viirus lihtsalt kehvemini levib. See väide toetub maailma suurimate kollete analüüsile, millest enamus on aset leidnud siseruumides.

Samuti tuuakse välja, et noored inimesed, kes protestidel osalesid, pruugivad nakatumise korral haigust põdeda asümptomaatiliselt ning seetõttu jätta end testimata, mistõttu võib olla analüüsiks kasutatud statistika puudulik.

Otsus: tegemist on eksitava väitega. Protestidel osalenute hulgas nakatumiste hulk küll märkimisväärselt ei kasvanud, kuid koroonaviirus levib siiski aktiivselt USA-s edasi.

"All cops are bastards, black lives matter" liikumine jõudis USA-st otsapidi ka Eestisse. pildil grafiti Tallinnas Foto: Andres Putting

Kas oled märganud eksitavat teavet,
võltsuudiseid, desinformatsiooni?

Anna meie uurivale toimetusele teada!