Tuhandetele eestlastele valetati, et Lätis rüüstati nende AliExpressi pakke vedanud autot. Tegelikult juhtus õnnetus Belgias
Tegelikkuses ühtegi autot, mis Eestisse pakke vedanud oleks, rüüstatud ei ole. Sellegipoolest on selline valeinfo jõudnud Eesti mõõtmetes tohutu hulga inimesteni. Eestis jõuavad vähesed Facebooki postitused kümne tuhande vaatajanigi. See valeuudis on aga jõudnud kaugelt enam kui poole miljoni, kui täpsem olla, siis 740 000 Facebooki kasutajani Baltikumis. Nii eesti-, läti, leedu- kui ka venekeelseni.
Peamiseid postitajaid oli kaks - üks Leedus ning teine venekeelne postitaja Eestist. Esimene väitis, et vargus on toimunud Leedus, eestlane aga väitis, et Lätis.
Inimesed nägid fotosid rüüstatud veokist, mille ümber on pudenenud tuhanded pakikesed. Fotode hulgas olid pildid postipakkidest ja väiksematest esemetest, mis pakkidest välja pudenenud: näiteks piimavahustajast, dressipluusist ning kaitsemaskidest.
Eestis tehtud postitust jagati üle 4500 korra, Leedust pärinevat üle 1600 korra. Kommentaarides märgiti sõpru ning vihastati, et postiasutus pole saatnud õnnetuse kohta teavitust. Siiski sai terve hulk kasutajaid ka aru, et tegemist on valeinfoga.
Nimelt ei toimunud pakke vedanud reka rüüstamine Lätis ega Leedus, vaid Belgias, Liege linnas. Pakid polnud mõeldud baltlastele, vaid hollandlastele ning sakslastele. Teel polnud ta Tallinnasse, vaid Frankfurti.
Fotod pärinevad Hollandist, Sittardist elavalt noormehelt nimega Jan van der Kraan. Van der Kraan tegeleb hobikorras hüljatud paikade avastamisega ning nii avastas ta Sittardist 70 kilomeetri kaugusele jäävas Liege’is hüljatud veoki pakikestega. Ta pildistas nähtu üles ning postitas Facebooki, et hollandlased, kelle aadresse ta pakkidel nägi, teaksid, et nende pakid jäävad tulemata.
Van der Kraan rääkis kohalikele ajalehtedele, et pakkides oli tehtud korralik rüüstetöö, kõik kallim kraam oli ära viidud ja alles jäetud telefonikaaned ja muu pudi-padi.
Noormees postitas videod-fotod ka Facebooki 22. juunil. Hollandi portaalid kirjutasid vahejuhtumist juba samal ning järgmisel päeval.
Siin on Jan van der Kraani originaalpostitus:
Belgia politsei asus vahejuhtumit uurima pärast seda, kui van der Kraan info Facebooki riputas. Uurimise huvides ei avaldanud nad ühtegi detaili, mis võiks viidata sündmuse toimepanemisajale või kahtlusalustele.
Sündmuse kohta leiab lisainfot portaalist RTL Nieuws, Hart van Nederland, leiab ka video Youtube’ist.
Nädal aega hiljem jõudis postitus kuidagi Leetu ja sealt edasi Eestisse koos infoga, nagu oleks reka tühjaks tassitud siinkandis. Leedukeelne postitus avaldati 28. juunil, Eestis avaldati venekeelne postitus 2. juulil.
Omniva asus kiirelt valeinfot ümber lükkama. Eelmisel reedel, 3. juulil, avaldasid nad pressiteate, milles Omniva vahendas: “Tegemist on valeinfoga ning Eesti klientide saadetised ohus ei
ole.”
“Kuigi osa hiina pakimahust saabub Eestisse Leedu kaudu (raudteetranspordiga Leedu ja sealt Eestisse maanteetranspordiga), siis Eesti klientide saadetised ohus ei ole.” Omniva võttis ühendust ka Leedu postiteenistusega, kust samuti kinnitati, et Leedus levinud postitus on vale.
Et paljud kliendid on oma pakke oodanud koroonapandeemia tõttu juba kuid, siis võib olla arusaadav, miks postitust nii palju jagati. Inimesed püüdsid ehk leida süüdlast, miks nende pakikesed kohale jõudnud pole.
Otsus: tegemist on valeinfoga.
Postitus leedukeelses ühismeedias:
Eestikeelses Facebookis levinud postitus:
