Koroonaviirus on Eestis gripist kordades surmavam haigus

 (80)
Koroonaproovi võtmine lennujaamas 1. septembril 2020
Koroonaproovi võtmine lennujaamas 1. septembril 2020Foto: Andres Putting

Sotsiaalmeedias jagavad sajad inimesed pildikest, mis näitab nagu oleks koroonaviiruse suremus kordades väiksem kui gripil. See aga ei vasta tõele. koroonaviiruse suremusprotsent Eestis ületab gripisuremuse kordades.

Mida väidetakse?

Fotol seisab statistika: "Suremus koroonasse 0,89%", "Suremus grippi 9-13%". Foto on jõudnud üle 23 000 Facebooki eestikeelse kasutajani.

Koroonaviirust on varemgi püütud ekslikult gripiga võrrelda Facebook

Kuidas on asi päriselt?

Koroonaviirust ning grippi on püütud terve pandeemia vältel võrrelda. Oleme varasemaltki neile väidetele faktikontrolle teinud, kuidas gripi suremus pole suurem kui COVID-19 ning nende läbipõdemine pole võrreldav (1; 2). Neid kahte ühendavad osaliselt kattuvad sümptomid, mõlemad on õhu teel levivad piisknakkused.

Seotud lood:

Püüdsime leida, kust fotol kasutatud numbrid pärinevad, kuid tulutult. Niisiis vaatleme koroonaviiruse ja hooajalise gripi surmajuhtumeid Terviseameti statistika põhjal.

Möödunud nädala esmaspäeval väljaantud raportis vahendab amet, et COVID-19 suremus Eestis on 2,8%.

Hospitaliseeritud isikute seas on surmaga lõppenud 12,5% juhtudest. 89% surmaga lõppenud juhtudest on isikud vanuses 70+ aastat. Kokku on koroonaviirus diagnoositud 2275 inimesel, surnud on 64.

Gripiga on asi riiklikus statistikas keerulisem. Möödunud gripihooajal suri grippi 12 inimest, kuid eriolukorra tõttu oli gripilevik tavapärasest kordades väiksem. Nooremate inimeste seas oli laboratoorselt kinnitatud diagnoosi saamine eriolukorra tõttu keerulisem, seega võtame aluseks eelmise gripihooaja.

Hooajal 2018/19 haigestus Terviseameti hinnangul grippi 45 000 - 55 000 inimest, suri 57 inimest. Võttes aluseks kõige madalama hinnangu, oli gripisuremus eelmisel aastal Eestis 0,12%. Sarnaselt koroonale, surid riskigruppi kuulunud inimesed. 48 surnut olid vanemaealised patsiendid vanuses 65+. "Suri üks raskete kaasuvate haigustega 13-aastane laps, lastekodust, kellel gripp soodustas surma. Surnute mediaanvanuseks on 74,2 aastat," vahendab Terviseameti toonane kokkuvõte.

Sama trendi saab näha ka USA-s, kus samuti koroonaviirus kordades surmavam on kui hooajaline gripiviirus. Võttes jällegi aluseks eelmise gripihooaja, siis CDC hinnangul nakatus grippi üle 35 miljoni inimese. Neist suri 34 157 inimest. See teeb gripisuremuseks 0,09%.

Nakatunute number on koroonaviiruse puhul gripist USA-s üle kuue korra väiksem, liginedes CDC andmetel 6 miljonile. Surnuid on aga ligi kuus korda suurem, surnud on üle 182 000 inimese (3). Seega on gripisuremus USA-s 0,09-0,1%, koroonaviiruse suremus aga 3,05-3,10%. Viimast kinnitab ka John Hopkinsi ülikooli koroonaviiruse suremusstatistika.

Seega on väide täielikult vale - gripisuremus on kordades väiksem kui suremus koroonaviirusesse.

Seda kinnitavad ka erinevad uuringud. Näiteks mais pakkus välja Washingtoni ülikooli juures tegutsev uurimisrühm, et USA-s võiks jääda suremus 0,5-3,5% vahele. Eeltoodud numbrid kinnitavad, et suremus sellesse vahemikku mahubki. Muuhulgas pakuti samas uuringus, et USA-s nakatub COVID-19 ligi 20% tervest elanikkonnast ning aasta lõpuks sureb kuni pool miljonit inimest.

Koroonaviiruse suremusstatistikat hoiab madalal selle kinnitamine. See tähendab, et kogujuhtumite hulka loetakse inimesed, kelle haigestumine on kinnitatud laboratoorselt. Gripi puhul võetakse arvesse ka inimese, kelle nakatumine on kinnitatud ka muude sümptomite järgi. Seetõttu ongi näiteks Eesti gripinakatunute hooaja koguarv märgitud suurusjärguna. Seda arvesse võttes võib kujuneda koroonaviiruse suremus kaks korda suuremaks. Dr. Anthony Fauci, USA juhtiva nakkuseksperdi hinnangul on koroonaviirus gripist suisa kümme korda surmavam, kui ta saab piiranguteta levida.

Eile avaldas ERR ülevaatlikud graafikud erinevate riikide suremuse põhjal erinevates eagruppides. Välja tuuakse, et mida vanem on nakatunud inimene, seda suurema tõenäosusega ta sureb. Näiteks Suurbritannias oli üle 75-aastaste suremus 11,6%, Hispaanias üle 80-aastaste suremus 7,2%, Šveitsis üle 65-aastaste hulgas 5,6%.

Gripiviiruse ohtlikust ei tasu siinkohal alatähtsustada. Ka gripp võib olla surmaga lõppev haigus, mis muutub eriti ohtlikuks pandeemiast ülekoormatud süsteemides, nagu näiteks USA-s.

Otsus: tegemist on vale infoga. Kuna puuduvad igasugused viited, kust esitatud info pärineb, siis ei saa seda pidada ka eksitavaks, kus allikaid on teisiti tõlgendatud või saaks neile jätta tõlgendusruumi. Selline valeinfo kahjustab avalikku arvamust koroonaviiruse ohtlikusest ning seab tervishoiusüsteemi kõrgendatud riski alla.

Kas oled märganud eksitavat teavet,
võltsuudiseid, desinformatsiooni?

Anna meie uurivale toimetusele teada!