Tulevikus toob reisimine kaasa koroonaviiruse puhumisreidid, aga mitte mikrokiibistamise
Mida väidetakse?
Eksitava pealkirjaga lugu on jõudnud üle 24 tuhande lugejani.
Pealkirjas väidetakse, et tulevikus peavad kõik end sunniviisiliselt mikrokiibistama ning COVID-19 vastu vaktsineerima.
Kuidas on asi tegelikult?
BBC-st refereeritud lugu ise käsitleb reisimist koroonajärgses maailmas, kus kehatemperatuuri mõõtmine, UV-kiirgusega pindade desinfitseerimine ning koroonaviiruse puhumistestid on reaalsuseks saanud.
Kuid tõepoolest, teiste mõtete seas on loos juttu koroonavaktsiinist.
Lugu pakub välja, et juhul, kui inimesel pole tahtmist oma tervisekaarti reisile kaasa vedada, võib vaktsineerimisandmed spetsiaalse nõela ja kehaskänneritele nähtava nahavärviga suruda naha epiteelkoe vahele.
Selle põhimõttelise vahega ongi lugu eksinud. Tegemist pole kiibistamisega, vaid kehale vaktsineerimisandmete tätoveerimisega. Naha alla ei jää seadeldist, vaid pisut paljale silmale nähtamatut organismile ohutut värvi.
Lisaks pole see sunniviisiline. Massachusettsi Tehnoloogia Instituudi (MIT) teadlased pakuvad terviseandmete tätoveeringuid välja kõige mugavama lahendusena arenguriikides, kus tervisekaardid ning digilood ei pruugi kättesaadavad olla. Nii kannaks inimene oma vaktsineerimisandmeid endaga alati kaasas ning seda oleks võimalik vajadusel kontrollida.
See pole sugugi ainus futuristlik tätoveerimisidee, mis MIT-ist pärineb. Mõne aasta eest töötasid sama instituudi teadlased välja värvimuutva tindiga tätoveeringud, mis siis vastavalt organismi PH-tasemele või veresuhkru tasemele värvi muudavad.
Mikronõelad pole samuti midagi uut. Koroonaviiruse vaktsiini väljaarendamisel pööratakse rõhku mitte ainult selle koostisele, aga ka manustamisviisile. Nii on teadlased leidnud, et just mikronõeltega kaetud plaadikeste kaudu vaktsiini kehasse viimine võiks olla üheks lahenduseks, kuidas vaktsiin jõuaks nii nendeni, kes suurt süstlanõela pelgavad, aga ka suurema hulga kolmanda maailma elanikeni. Esimesed katsed hiirtega on olnud edukad.
Mikronõelad on tuttavad mujaltki. Näiteks levis mõne aja eest ilumaailmas vampiiri näohoolduseks nimetatud protseduur, mille käigus rulliti nahk esmalt imepisikeste mikronõeltega üle ning seejärel masseeriti mikrohaavanditega nahale kliendi omaenda verd. Teadlased on leidnud, et selline võigas sekkumine võib aidata parandada aknearme, kuid selle võimalikult ohud, mis puudutavad hügieeni, kaaluvad üle võimalikud võidud.
Mikronõelad võiksid rakendus leida ka teiste tervisemurede korral. Näiteks on hiiri ravitud nahakasvajatest vaid nõelte kaudu koldesse vajutatud ravimitega ilma kirurgilise sekkumiseta ning keemia- või kiiritusravita.
Naastes loo juurde, siis viidatakse selles vandenõuteooriates tihti ekslikult figureerivale Bill ja Melinda Gatesi fondile. Oleme juba varasemalt ümber lükanud väite nagu plaaniksid Gatesid inimkonda kiibistama asuda. Konkreetse uuringu koostamist on aga toetanud ka Saksamaa riigirahakotist toetatud Robert Kochi Instituut ning USA Vähiinstituut. Vähi seosest mikronõeltega oli juba juttu.
Otsus: loos esitatakse valeväiteid ning aetakse omavahel sassi kiibid ning mikrotätoveeringud.
