Kas koroonaviiruse test petab? Jah, aga mitte nii, nagu väidavad vandenõuteooriad
Mida väidetakse:
“Nagu selgub erinevatest andmetest ja uuringutest, on koroonaviiruse test, mille tulemustel põhinevad juba kuid kõikjal maailmas kehtivad eriolukorra piirangud, pigem ebausaldusväärne,” kirjutab portaal. “Nimelt reageerivad koroonaviiruse testid ka teistele, sarnastele viirustele ja nad annavad väga palju valepositiivseid tulemusi — see tähendab, et testid võivad näidata, et inimesel on koroona, kuigi seda ei pruugi olla.”
Juurde lisatakse ka palju saksakeelseid viiteid alternatiivmeediaportaalile, mis tegelikult usaldusväärne allikas koroonaviiruse kiirtestide osas ei ole.
Kuidas on tegelikult:
Ka nimetatud artikkel mainib eeskujulikult, et Eestis tehakse teste PCR-meetodil, mis on teadaolevalt kõige efektiivsem meetod SARS-CoV-2 viiruse tuvastamiseks. Šveitsi teadlaste analüüs näitab, et laboritingimustes on selliste testide täpsus ligemale sajaprotsendine. Valepositiivseid tulemusi ei esine, kuid esineb mõne protsendi ulatuses valenegatiivseid tulemusi. Samas reaalses elus ei ole proovide võtmisel nii ideaalseid tingimusi kui laboris, mistõttu erineb reaalne statistika laboritingimustest märgatavalt. Erinevad uuringud on paigutanud testide täpsuse 66 ja 80 protsendi vahele. See tähendab siin kontekstis, et halvemal juhul üks kolmest inimesest võib saada valenegatiivse (!) tulemuse.
WHO on selgitanud, et valepositiivsed tulemused on eelkõige probleemiks antikehade kiirtestidel, mida ei tohi sassi ajada PCR testidega.
Juba eelnevalt oleme terviseameti spetsialistile tuginedes kirjutanud, et terviseameti laboris on SARS-CoV-2 kontrollteste ehk võrdlusi teiste laboritega tehtud umbes 100 ringis ja tulemused on olnud täielikult kokkulangevad.
Negatiivne tulemus võib tuleneda näiteks sellest, kui proov on võetud liiga vara või hilja, kui organismis pole piisavalt viirustekitajaid, et neid oleks võimalik testiga tuvastada. Samuti võib juhtuda, et negatiivse tulemuse annab valesti võetud proov. Laboris antakse negatiivse tulemusega aga alati kaasa selgitus, et püsiva COVID-19 kahtluse korral tuleb uuringut korrata. Ehk: probleem on tihti eelkõige valenegatiivsetes tulemustes.
Ka valepositiivseid tulemusi esineb, kuid need on harvad. Nagu öeldud, esinevad need enamasti siiski kontrollimata antikehade testides, mida enamik maailmast ametlikuks diagnoosimiseks ei kasuta.
Kui küsimus on, kas uskuda maailmas kajastatud testide tulemusi, siis vastus on pigem “ei”. Ilmselt on olnud tegelike haigestunute hulk palju suurem, kui suudavad näidata testimised.
Hinnang: Vale.
Küsimuse all olev artikkel üritab väita, et probleem on just selles, et esineb liialt valepostiivseid tulemusi. Pealkiri viitab, et nii on korraldatud meelega, et inimesi petta ja koroonaviirus suuremaks puhuda, kui ta on. Leiame, et tegemist on valeinfoga, eriti, kui seda väidet levitada koos pettusesüüdistusega.
