Ka vaktsineeritud inimesed võivad saada leetrid, aga see pole neile ohtlik


MMR vaktsiin, fotomontaaž
MMR vaktsiin, fotomontaažFoto: SVEN SIMON via www.imago-images.de, imago images/Sven Simon

Vaktsiinivastastekogukonnas ringleb postitus, mis toob välja, et ka MMR vaktsiini saanud inimesed võivad saada leetrid. See vastab küll tõele, kuid selle haiguse oht on vaktsineeritutele olematu.

Postitus on väikese ulatusega, see on tõmmanud paarisaja inimese tähelepanu. Sellegipoolest eksitab see inimesi. Aga vaatame algusest, kas tõepoolest vaktsineeritud inimesed võivad jääda leetritesse?

Mida väidetakse?

"Uuringud näitavad, et vaktsineeritud inimene ei saa mitte ainult leetritesse nakatuda, vaid võib levitada seda ka teistele, kes on selle vastu ka vaktsineeritud - kummutades kahekordselt, et MMR-vaktsiini mitme annuse manustamine on "97% efektiivne".

Kuidas on asi päriselt?

Konsulteerisime perearst Marje Oonaga, uurides, kui tõenäoline on leetritesse võimalik jääda siis, kui inimene on vaktsineeritud.

"Kahe doosi puhul on MMR vaktsiini efektiivsus 97-98 protsenti, seega haiguspuhangu puhul võivad tõepoolest ka vaktsineeritud haigestuda. Oluline on aga arvesse võtta, et kui ühiskonnas on tagatud vaktsineerimisega immuunsus, siis ei saa haiguspuhangut tekkida," sõnas ta. Hetkel on MMR vaktsiini hõlmatus Eestis 91,9 protsenti, WHO soovitus karjaimmuunsuseks on 95 protsenti.

Eesti praktikas ta ei osanud tuua näiteid inimestest, kes oleks leetritesse vaktsiinist hoolimata haigestunud. Küll aga tõi ta näiteid teadustööst.

Eelmise aasta lõpus USA ja Kanada põhjal koostatud uuringus toodi välja, et näiteks New Yorgi osariigis, Rocklandi maakonnas oli eelmisel aastal leetrite haiguspuhang, haigestus 312 inimest. Neist omakorda 79,5 protsendil puudus MMR vaktsiin üldse, 5,8 protsendil oli saadud üks MMR vaktsiini doos,3,2 protsendil oli saadud kaks doosi. Ülejäänud 11,5 protsendi kohta puudus info nende vaktsineerituse kohta.

See näide käib kokku Oona väitega vaktsiini üldise tõhususe kohta - umbes kolm protsenti inimestest võib tõepoolest haigestuda.

Eestis on enimlevinud MMR vaktsiinid M-M-RVAXPRO ja Priorix. Neist esimene on efektiivsem kui teine. Priorixi tõhusus leetrite vastu kahekordsel vaktsineerimisel on 93,4 protsenti, M-M-RVAXPRO-l on see 98,9 protsenti.

Vaktsineeritud kannavad haigust edasi?

Mis puudutab teist toodud näidet, et vaktsineeritud inimene või nakatudes nakatada ka teisi vaktsineerituid, siis sellele Oona sõnul alust ei ole.

Ta lisas, et ta on kuulnud samuti selliseid väiteid tihti, kuid teaduslikku materjali selle tõestamiseks ei ole.

Vaktsineerimisvastaste grupis jagatud artikkel vaktsiinivastaselt veebilehelt viib edasi teadustööle, millele retsensioone teadusmaailmas ei leidu. Nimelt on töös kirjeldatud, kuidas teadmata immuniseerimispassiga inimesed kandsid viirust edasi.

Vaktsineerimine tagab siiski ohutuse

Leetrid on erakordselt nakkavad. Nende taastekke baasarv (ehk see, kui palju inimesi ühe nakatunu kaudu viirust edasi kannab) on 12-18. CoV-SARS-2 viirusel on see väiksem, 2-6 inimest. Gripiviirusel 1-2,1.

Oona sõnul on oluline see, et vaktsineerides põetakse leetreid kergemalt ning vaktsiini toimeainel jäävad olemata ka haiguse tüsistused, mis võivad eluohtlikuks muutuda. Lisaks viitab CDC, et isegi juhul kui vaktsineeritud inimene leetrisse nakatub, võib ta selle läbi põdeda suisa asümptomaatiliselt.

Mumps on oht

Oona nentis, et MMR vaktsiinide tõhusus mumpsi vastu on madalam, kui leetrite vastu, jäädes 90 protsendi ringi. Lisaks sellele on MMR vaktsiini mumpsi eest kaitsev komponent teadusele täna teadmata põhjustel selline, mis võib elu väitel nõrgeneda. Seega on Oona sõnul ülioluline, et ühiskondlik immuunsus haiguse vastu säiliks. Kui karjaimmuunsus on tagatud, siis ei saa haigus mõjutada riskirühmi, kelle jaoks võib mumps olla eluohtlik haigus.

"Sarnaselt leetritele - isegi kui see vaktsineeritud inimene jääb mumpsi, siis tal ei teki neid tüsistusi, mida me selle haiguse korral kardame," lõpetas ta.

Otsus: postitus ei ole vale, kuid on eksitav, tehes valed järeldused nagu MMR vaktsiin oleks "ebavajalik", sest ei suuda tagada täielikku efektiivset kaitset. Ükski vaktsiin ei taga 100-protsendilist kaitset, sõltudes juba inimese kaasnevatest haigustest ning tervislikust seisundist.

Kas oled märganud eksitavat teavet,
võltsuudiseid, desinformatsiooni?

Anna meie uurivale toimetusele teada!