Hallipassimehed pahandavad: miks mingid Valgevene opositsionäärid saavad Eesti passi ja meie mitte?
Facebookis väidetakse:
"Eesti valitsus jagab kodakondsusi Valgevene opositsiooni liikmetele. Samal ajal pole 75 000 eestimaalasel oma riigi passi."
Kuidas on asi tegelikult?
Hallidest passidest rääkides on oluline kõigepealt selgeks saada terminoloogia. Hall pass ehk välismaalase pass tähendab määratlemata kodakondsust. Mitte kodakondsusetust.
Alustame isikutest, kellel on tänasel päeval taskus välismaalase pass. Rahvastikuregistri andmete järgi elas Eestis käesoleva aasta 1. juuli seisuga alla 70 000 sellise inimese. Kui täpsem olla siis 69 993.
Hallide passide vähenemine tuleb kahe asja arvelt: surmade ning mitte Eesti kodanikele sündivatele lastele Eesti kodakondsuse andmise tingimuste lihtsustamisega.
Seega on selge, et Eesti suund on halle passe vähendada.
Näiteks sellest aastast saab lihtsustatud korras Eesti kodakondsust väljastada ka lastele, kelle üks vanem on halli passi omanik. Teine lapsevanem võib olla pärit mõnest muust riigist. Varasemalt oli nõudeks, et mõlemad vanemad peavad taskus kandma välismaalase passi.
See muudatus lihtsustas Eesti kodakondsuse andmist 130 lapsele. Enamusel nendest lastest on teine lapsevanem Venemaa kodanik.
Kõik hallide passidega inimesed saavad Eesti kodakondsust taodelda. Selleks on neil vaja täita järgmised nõudmised: nende iga peab olema kõrgem kui 15 eluaastat, nad on Eestis elanud vähemalt kaheksa aastat, neil peab Eestis olema registreeritud elukoht, olema lojaalne Eesti riigile ning andma vastava vande. Lisaks peavad kõik kodakondsuse taotlejad sooritama nii eesti keele tasemeeksami (tasemele B1) ja tundma Eesti seadusi.
Keeleeksamit ei pea tegema need, kes on Eestis saanud mõne kooliastme diplomi. See jällegi lihtsustab Eesti kodakondsuse saamist noortel. (Kodakondsuse seadus)
Kodakondsuste andmine naturalisatsiooni korras on olnud statistiliselt ühtlane (v.a hüpe 2016. aastal kui kodakondsuse sai 1779 inimest). 2019. aastal anti Eesti kodakondsus 768 inimesele, 2018. aastal sai selle 766 inimest.
Mis puudutab Valgevene opositsioonile kodakondsuse andmist, siis sellist erisust seadusest ei leia.
Postitusega peetakse silmas esmaspäeval Donbassis hukkunud Eesti kodaniku Nikolai Iljinit.
Välisminister Urmas Reinsalu kinnitas, et mees sai kodakondsuse 2016. aastal naturalisatsiooni korras. See tähendab, et Iljin täitis eelpool loetletud tingimused. Ta oli Eestisse tulnud 2006. aastal pärast põgenemist Valgevenest, kust lahkus poliitilise tagakiusamise tõttu. 2016. aastaks oli ta seega Eestis elanud 10 aastat, miinimumnõue kodakondsuse taotlemiseks on kaheksa aastat. Ta oli Eestis käinud ka kõrgkoolis ning ära õppinud eesti keele.
Valgevenelastele (ega kellelegi teisele) ei jagata kodakondsuseid mingitel muudel alustel kui nendel, mis on seaduses ette nähtud.
Otsus: tegemist on valeinfoga. Välismaalase passe on Eestis mitte “rohkem kui 75 000” aga vähem kui 70 000. Lisaks on Eesti kodakondsuse saamiseks paikapandud reeglid, mille Donbassis hukkunud Nikolai Iljin täitis.
