Facebooki pooltõed: pihustatavat desoainet tasub vältida, eelistada tasub vett ja seepi
Mida väidetakse?
Sadu jagamisi ja kommentaare kogunud postituses väidetakse, et kaupluse uksel käte desinfitseerimise ajal imbub kehasse mürgiseid aineid.
"Miskipärast on enamus inimestest arvamusel, et käte desinfitseerimine enne ja pärast poodi päästab meid viiruse käest ning on ohutu, vajalik ja kasulik. See ei ole tõsi!" sedastab üks populaarsemaid postitusi eestikeelses sotsiaalmeedias.
Kuidas on tegelikult?
Postitus viitab oma sisus 22. aprillil terviseametist pärinevale pressiteatele, milles mürgistusteabekeskus tuletab meelde, et ohtralt kemikaale sisaldavad desinfitseerimisained pole imeained, mis tapavad kõik viirused. "Alkohol küll tapab viirused ja bakterid, kuid võib mõtlematul kasutamisel põhjustada organismis mürgistuse. Eriti ohtlik on kemikaali pihustamise tõttu desinfitseerimisaine sisse hingamine [...]," vahendas teade toona.
Terviseamet kutsus üles kodustes tingimustes eelistama traditsioonilise abimehena seepi-vett ja ruumide õhutamist. Viiruse tipphetkel tuletas riik suisa meelde, et puhastuskeemiat ei tasuks pihustada laste ja koerte peale ning toiduaineid pole sellega samuti mõistlik puhastada.
Nii USA-s (CDC) kui ka Eestis (Terviseamet) on koroonaviiruse pandeemia ajal tuvastatud rohkem mürgistusjuhtumeid desinfitseerimisainete suurenenud kasutuse tõttu. Inimeste teadlikkus ohututest koristusvahenditest on madal, tihti kasutatakse käte puhastamiseks samu aineid nagu tööpindade koristamiseks. Seejuures pindadele mõeldud lendlevate osakestega tooted pole kõrge alkoholisisalduse tõttu kätele kõige õigemad.
Pöördusime küsimusega, kas käte desinfitseerimine on tõesti tervisele ohtlik, kodumaiste ekspertide poole.
Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder tõi alustuseks välja, et Eestis ei lubataks turule tooteid, mis oleksid tervisele ohtlikud. "Alati tuleb arvestada, et igasuguste pihustavate kemikaalide kasutamine tekitab inimesele sissehingamisel limaskestaärritus nii suus kui limaskestal," jätkas ta.
Eriolukorras kasutati Eestis erinevaid kemikaale väga suures koguses, mistõttu inimestel tekkisid tõepoolest sagenenud hingamishäired.
"Kasutati käte ja pindade desinfitseerimisvahendit õhu või laste juuste desinfitseerimisel, samuti püüti seda sisse hingates puhastada oma hingamisteid või joodi ainet seedetrakti puhastamiseks. Need tegevused pole mõistlikud, ka tänases päevas," tõi Oder välja näiteid, kus aine tarvitamisel mindi üle piiri.
Ta lisas, et lisaks juustele püüti pihustatava ainega puhastada väikeses ruumis ka lapse käsi või puhastati väga väikeseid ruume, näiteks autot. Sellistel juhtumitel on mõistlikum eelistada niiskeid antiseptilisi lappe või selliseid tooteid, mida saab kasutada lappe niisutades, millega on desinfitseerimisaine sissehingamise risk maandatud. Neid vahendeid tasub eelistada nii lastele kui ka eaketele inimestele mõeldes.
Oder nentis, et käte desinfitseerimisega võib minna liiale ka õige ainega. Sellest saab aru siis, kui inimesel on tekkinud tervisekaebused. Selliseid juhtumeid tuli terviseametisse eriolukorra ajal mitmeid. "Meile helistanud inimesed arvasid esmalt, et neil on koroonaviirus, mis küll analüüsides andis negatiivse tulemuse. Ent kui käte puhastamise keskkonnast oldi eemaldunud, kaebused taandusid, mis pani inimesi mõtlema, et hingamisteede ja silmade-nina ärritus oli tingitud desinfitseerimisaine pidevast pihustamisest," lõpetas ta.
Seega poeuksel desinfitseerimisaine pumpa märgates tasub mõelda oma tervisliku seisundi peale. Kui seni pole hingamisraskusi tekkinud, võib pumbast endale kiireks puhastuseks törtsukese deso-suppi kätele vajutada. Siiski on ka kaaskodanike tervist arvesse võttes kõige parem sammuda kraanikausi juurde käsi pesema.
Otsus: postitus väidab justkui oleks desinfitseerimine kahjulik ning ebaotstarbekas. See ei vasta tõele. Tõsi, käte vale ainega liiga tihe puhastamine võib kaasa tuua tervisekaebusi, kuid kasutades õigeid vahendeid on need riskid maandatud. Puhastusained on siiski vajalikud suure inimmassiga paikades, näiteks toidupoodides, et tagada koroonaviiruse jätkuvalt madal levik, aga ka teiste nakkushaiguste vältimine.
