Postituse põhiväide on, et Venemaa terviseministeerium keelustas wifi-seadmete ja nutitelefonide kasutamise algklassides.

Kuidas on asi tegelikult?

26. juunil tuli Venemaa riiklik lastetervise ja koolihügieeni meditsiinikeskus, mis töötab riigi terviseministeeriumi alluvuses välja uue strateegiaga. Dokument kannab pealkirja “Hügieenistandardid ja erinõuded IKT-seadmetele, sisule ning nende töörežiimidele digitaalõppe keskkonnas üldhariduskoolides”.

Kirjatükk annab ülevaate õpilaste tervislikest muredest, mis koroonapandeemia ajal Venemaal eriti karmilt kodustesse tingimustesse surutud lastel-noortel tekkisid. Akadeemikud järeldavad, et laste füüsiline seisund kodus istudes ning arvutist õppides halvenes, näiteks nägemiskaebuste hulk kasvas kaks korda.

Tegemist pole seadusega ega kohustuslike nõuetega. Tegemist on soovitusliku dokumendiga, mida akadeemikud laia Venemaa õpilastele soovitavad. Aastaks 2024 loodetakse vähemalt 25 protsenti laste õppekavast pakkuda ka IKT-vahendite kaudu.

Avaldises ei keelatud ära ei mobiiltelefone ega internetti. Jagatakse soovitus, et wifi-ruuterid ei oleks õpilastele lähemal kui 5 meetrit. Tõsi, algklasside kohta kirjutatakse, et seal võiks hoiduda sülearvutite kasutamisest ning vältima peaks wifi-ruuterite kaudu interneti levitamist. See tähendab, et lapsed võivad interneti edasi kasutada, aga see peaks jõudma seadmesse kaabli kaudu.

Dokumendis antakse ka soovitus mitte paigaldada õppeasutuste territooriumidele mobiilimaste või antenne.

Mis puudutab mobiilide kasutamist, siis selle kohta kirjutatakse kooliastmete üleselt, et neid võib kasutada vaid otsingute tegemiseks ning infotöötluseks. Seadet täielikult ei keela keegi.

Dokumendist leiab ka teisi põnevaid soovitusi: hügieenikomisjon nõuab klaviatuuride puhastamist vähemalt 70% desinfitseerimisvedelikuga, kõrvaklappe ei tohi kasutada korraga rohkem kui üks tund ning siis võivad nad töötada 60% võimsusel, juhul kui algklassilapsed peavad kasutama sülearvutit, tuleb neile pakkuda eraldi klaviatuuri, lapsed ei tohi kasutada korraga rohkem kui kahte IKT-vahendit (näiteks sülearvuti ja telefon; telefoni ja tahvelarvuti).

Samad nõuded kehtivad ka koduõppe tingimustes, millega venelased eriolukorra ajal hädas olid. Ka kodus peab ruuter seisma lapsest vähemalt 5 meetri kaugusel.

Dokument paneb paika tunnid, kui kaua võiks millise klassi laps arvutist õppida. See näitab, et keegi ei keela kasutada lastel internetti:

Dokument aitab valmistada koole ette juhuks, kui riik peab uuesti lapsed koju suunama. Eestis on koolide õppetegevuse korraldamine usaldatud koolide endi kätesse, mistõttu nii rangeid nõudeid meie koolidele seatud pole.

Haridusministeeriumi esindaja Sten Otsmaa kommenteeris, et mobiiltelefonide keelustamisest on Eestiski palju juttu olnud. Eriti tuli küsimus kõne alla siis, kui Prantsusmaa mobiilid oma haridusasutustes keelustas. Taaskord jõuti järelduseni, et see peab olema koolide enda otsustada, sest infootsinguteks lapsed siiski võivad telefoni vajada.

Maailma Terviseorganisatsioon on kinnitanud, et wifi-ruuterid ei kujuta tervisele ohtu. Wifi-ruuterid on väiksema kiirgusega kui mobiiltelefonid - kakskümmend sülearvutit ning kaks ruuterit võrduvad ühe mobiili. Mobiilide terviseriske on uuritud, kuid teadustööde võrdlemisel on jõutud järelduseni, et need pole inimeste tervisele ohtlikud ega suurenda vähiriski.

Tasub rõhutada, et dokumendi soovitused keskenduvad probleemidele, mis tulenevad arvuti taga vales asendis istumisest või liiga eredast ekraanist. Eraldi rõhutakse ka vaimsetele muredele, mida tehniliste vidinate liigaagar kasutamine võib põhjustada. Kiirgust ei tooda välja eraldi ohuna.

Otsus: tegemist on eksitava infoga. Tõepoolest, Venemaal tuldi lagedale soovitustega algklassides wifi-ruuterid lastest kaugemale tõsta, aga keelatud neid ei ole. Samuti pole keelatud mobiiltelefone, vaid soovitud piirata nende