Koroonavaktsiinist loobujate arv võib ulatuda kuni pooleni elanikkonnast, vaktsiini ei plaanita kohustuslikuks teha

 (51)
Perearst Laura Prett ja vaktsineerimine
VaktsineerimineFoto: Ilmar Saabas

Kuigi koroonavaktsiini turule jõudmine on veel mägede taga, siis rahvast pelutab mõte tundmatust uuest vaktsiinist.

Küsimus pole pole neis, kes on juba vaktsineerimisvastased. Küsimus on tuhandetest nendes eestlastes, kes on pandeemia vältel muutunud meditsiini osas umbusklikuks.

USA-s Chicago ülikoolis läbiviidud uuringu järgi loobub kas kindlasti või tõenäoliselt koroonavaktsiinist 51 protsenti elanikkonnast.

Eestile lähemal, Suurbritannias loobuks vaktsiinist iga kuues. Saksamaal, eestlaste silmis kõrge teadusmainega riigis, loobuks iga neljas inimene vaktsiinist. Kuigi Eesti andmeid hetkel kogutakse, siis on need riigid Eestiga sarnase profiiliga, kuid kus muidu vaktsineerimisvastaseid on vähem.

Nimelt vaatles rahvusvaheline Wellcome Trusti uuring vaktsineerimist üle maailma viimati 2018. aastal ja leidis, et Eestis on vastaseid 14 protsenti ning kahtlejaid 31 protsenti. Sama uuringu järgi oli nii Saksamaal kui ka Ühendkuningriikides skeptikute hulk väiksem kui siin. Terviseameti hinnangul on vaktsineerimisvastaseid Eestis umbes 5 protsenti, kahtlejaid kümmekond.

Sotsiaalmeediast pärit skeptilisus

Seotud lood:

Eelmisel aastal ajakirjas Eesti Arst avaldatud uuring tõi välja, et internetis leviva informatsiooni ajendil on vaktsineerimise vajalikkuses kõhklejate arv hüppeliselt kasvanud. Vaid seitse lapsevanemat kümnest otsustavad oma last vaktsineerida. Töös kirjeldati seda tulemust ohuna rahvatervisele.

Ka Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on vaktsiinides kahtlemine üks suurimaid terviseohte. Terviseamet on sellest aru saanud ning püüab oma Facebooki lehel aktiivselt ümber lükata väärväiteid teaduspõhisele infole toetudes.

Teaduspõhist materjali aga täna koroonavaktsiini kohta napib.

Nii ongi emotsionaalne ja hirmutamistaktikaid kasutav vaktsiinivastaste jutt jõudnud massidesse. Ratsionaalsed selgitused, et Eestis ei jõua turule eelnevalt testimata tundmatud ja ohtlikud vaktsiinid, ei mängi rolli.

Seda tõestavad mitmed teadustööd, mis kirjeldavad koroonapandeemia aegset vaktsiinivastaste tõusu rahvusvaheliselt (1; 2; 3; 4).

Üks sellisest on ajakirjas Science mais avaldatud töö, mis selgitas, kuidas vaktsiinivastased kogukonnad tegutsevad Facebookis koordineeritult, adresseerides vaktsineerimises kahtlejaid aegamisi, aga mõjusalt. Esialgu kasutatakse mõjutamiseks pooltõdesid, hiljem levivad juba täielikud valed.

Tähelepanuväärne artikkel tõendas, et vaktsineerimisvastaseid gruppe ja lehti on sotsiaalmeedias kaks korda rohkem, kui vaktsineerimist pooldavaid.

Ka eestikeelses sotsiaalmeedias pole ühtki sellist avalikku gruppi, mis jagaks vaktsiinide kohta teaduspõhist materjali. On vaid üksikud avalikult sõna võtvad eksperdid ning riigiasutused, kuid puudub hõlmav aruteluvõimalus.

Riik sekkub kui olukord läheb kriitiliseks

Eesti ametkonnad laiutavad vaktsineerimisskeptikutest rääkides käsi. Miks arutleda probleemide üle enne, kui vaktsiin Eestis kohal on?

Vaktsiinides kahtlejateni jõudmiseks pole Eestis käimas täna ühtki riikliku infokampaaniat. Vastutus ümberveenmistöö tegemiseks on veeretatud perearstidele, kes peaksid tegelema selgitustööga oma muude kohustuste kõrvalt.

2017. aastal juhtis õiguskantsler tähelepanu laste vaktsineerimise vähenemisele ning ohtlike haiguste naasmisele. Ta viitas, et juhul kui trend ei parane, võiks riigikogu kaaluda vaktsiinide kohustuslikuks muutmist. Kolme aasta vältel pole olukord paremaks läinud.

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu kaitsev MMR vaktsiin on saamata peaaegu 5 protsendil lastest. Lastehalvatuse ja difteeria vastu 3 protsendil. Need numbrid tunduvad väikesed, kuid on alla WHO soovituse olnud juba aastaid. WHO soovituslikud numbrid pole õhust võetud, vaid aitavad säilitada ühiskonna karjaimmuunsust ohtlikke haiguste vastu. See, et leetrid on naasnud, pole enam mingi uudis. Ravimatu lastehalvatus on naasnud Malaisiasse ja Filipiinidele. Koroonaviirusega sarnast difteeriat saab juba lähemaltki, Lätis oli mullu kaks juhtumit.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles siiski, et ühtki vaktsiini kohustuslikuks veel ei plaanita muuta ning trahve välja kirjutama ei hakata.

Nimelt on Euroopas vaktsineerimise kohustuslikuks muutnud Itaalia, kus vaktsineerimata jätjaid võib kuni 7000-eurose trahviga karistada. Itaallaste töö on andnud tulemusi, vaktsiinid on jõudnud lasteni ja näiteks MMR-i, lastehalvatuse ja difteeria vaktsiiniga hõlmatuselt ollakse Eestist ees. Tõsi, Itaalias oli enne seadusemuudatust vaktsineerimata rohkem lapsi kui praegu Eestis.

Koroonavaktsiin riskigruppidele, gripivaktsiin enamatele

Mölder ei sea koroonavaktsiinile erilisi ootusi. “Ma ei usu, et see vaktsiin esimeste riikide seas Eestisse jõuab, mistõttu me ei saa elada lootuses, et vaid see meid päästab,” sõnas ta. Saadik pelgab, et suuremad riigid krahmavad võimaliku vaktsiini otse Eesti nina alt ära.

Seetõttu ei näe ta erilist vajadust vaktsineerimist kuidagi reguleerida, et viirus seljatada. “Reguleerima peaks mitteteadusliku info levikut kuskil internetis või poodides,” tõi ta näited tema hinnangul suurematest tervishoiualastest probleemidest.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ütles, et vaktsineerimise hõlmatustrend on Eestis murettekitav. Seetõttu peetakse vaktsineerimisstatistikal hoolega silma peal.

Siiski ei plaanita COVID-19 vaktsiini esialgu muuta kohustuslikuks, vaid viia see sarnaselt gripivaktsiinile esmalt meditsiinitöötajateni ja eakateni.

“Prioriteetne on jõuda tervishoiuasutuste ja hoolekandeasutuste töötajateni, kuid on ka teisi riskirühmi, näiteks vanemaealised, teatud krooniliste haiguste põdejad, elutähtsate teenuste osutajad, kellel võib olla otsene kokkupuude nakatanuga,” loetles Sõber.

Sotsiaalministeerium lükkab ümber Möldri jutu nagu ei jõuaks vaktsiin Eestisse. Suuremate riikide eelõiguste vältimiseks on Euroopa Liidus paika pandud vaktsiinistrateegia, mille eesmärk on pakkuda vaktsiini valmimisel kõikidele liikmesriikidel sellele võrdset ligipääsu.

Enne koroonavaktsiini on plaanis sotsiaalministeeriumil suurendada rõhuasetust gripivaktsiinile. See kuulub ka Euroopa komisjoni poolt välja antud soovituste hulka, kuidas pandeemia teise lainega paremini hakkama saada.

Nii on plaanis teha aktiivsemat kampaaniat vaktsiinide vajalikkusele, aga suurendada ka tasuta gripivaktsiinide sihtgruppi.

Kui mullu viidi gripivastane vaktsineerimine läbi üld- ja erihooldekodudes ning jõuti ligi 7400 inimeseni, siis tänavu jõuab vaktsiin veel kaugemale. Nimelt on plaanis sügisel jätkata hooldekodudes tasuta vaktsineerimisega, aga pakutakse tasuta vaktsineerimisvõimalust ka erihooldekande teenuse saajatele. See tähendab, et gripivaktsiin jõuab täiendava 800 erivajadusega inimeseni, kes ööpäevaringselt ühes kogukonnas elavad.


Kas oled märganud eksitavat teavet,
võltsuudiseid, desinformatsiooni?

Anna meie uurivale toimetusele teada!