Inimkaubandus on Eestiski koroona tõttu suur mure. Pöörane vandenõuteooria alavääristab seda


Inimkaubandus on Eestiski koroona tõttu suur mure. Pöörane vandenõuteooria alavääristab seda
Ekspress Meedia

Inimkaubandus on probleem ka Eestis. Eksperthinnangul vandenõuteooriad selle väärtust vähendavad.

Kõigepealt oli Pizzagate.

2016. aastal avalikkusesse jõudnud vandenõuteooria väitis, et Demokraatliku partei kõrged juhid eesotsas Hillary Clintoniga on seotud inimkaubandusega. Kogu avantüüri juhiti väidetavalt ühest pitsarestoranist Washingtonis. Täielikult valeinfost alguse saanud juhtum päädis relvastatud sissemurdmisega kohvikusse.

Teooria pani internetifoorumis 4chan esmalt kirja keegi kasutaja Qanon. Tänaseks on sellest välja kasvanud vandenõuteoreetiline liikumine, mis eriti aktiivselt USA-s tegutseb. Siiski on nende tegevusel märke ka õhtumaailmas, näiteks on nad on korraldanud proteste Saksamaal ning hävitanud Suurbritannias mobiilimaste.

Twitter asus sel nädalal Qanoni tegevust suhtlusvõrgustikus piirama. Juba on maha võetud üle 7000 konto ning Twitter on tuvastanud 150 000 sellist kontot veel. Ka Eestiga seotud Qanoni konto on Twitterist kadunud.

Paar nädalat tagasi ilmus avalikkuse ette Wayfairgate. See on Qanoniga seostatud uus vandenõuteooria, mille keskmes seisab samuti inimkaubandus. Ainult, et peamisteks levitajateks olid 4chani või Redditi foorumisoppides tegutsevate tegelaste asemel ilu- ja elustiiliblogijad ning peamine kanal Instagram.

Teooriaga püüti väita, et peamiselt mööbliga kauplev kauplustekett Wayfair on seotud inimkaubandusega.

Seoseid leiti kolmes asjaolus: e-poes olid kummutitele, patjadele, kappidele pandud ogaralt kõrged hinnad; tootenimed klappisid USA-s kaduma läinud laste nimedega ning tootekoodide otsing Yandexi otsingumootoris andis tulemuseks laste fotosid.

View this post on Instagram

#wayfair

A post shared by @ wayfair_conspiracy on

Ettevõte võttis vastusena paljud tooted, sealjuures 10 000 dollarit maksvad padjad ja kapid, lihtsalt veebist maha, mis omakorda suurendas vandenõuteooria levikut. Kommenteerijad pidasid seda varjamiseks ning süütundeks.

Wayfairi esindajad on siiski teooria ümber lükanud, öeldes et inimkaubandusega neil pistmist pole. Lisaks toodi välja, et mõned nende tooted ongi kallid. Ülejäänud hindade kõikumine on tingitud algoritmide muutumisest või vigadest. See tähendab, et kui algoritm on pandud paika konkurendi järgi omaenda kaupa hinnastama, siis võib vea tõttu tekkida hindade "võidujooks".

Üks väidetavalt inimkaubanduse ohvriks langenud tütarlaps lükkas aga valeinfo ümber ise. Nimelt laadis tütarlaps Facebooki video, milles imestas, et teda kadunuks peetakse ning küsis, miks inimesed sotsiaalmeedias pööraseid teooriaid levitavad.

Yandexi otsingumootori seos näib suvaline, eesmärgiga intriigi lisada. Tootenumbrid ei anna vastuseks ühtegi konkreetset last või vaid fotosid lastest. Proovides ka ise Yandexi mootorisse tootenumbreid sisestada tulevad vastuseks nii naiste-meeste, kui ka elutute objektide fotod. Sisestades numbreid, mida on näidatud vandenõumaigulistel kuvatõmmistel, siis vaatavad vastu töösaapad.

Nagu kõik muu ameerikamaine, leidis ka see vandenõuteooria tee Eestisse. Seda jagati Instagramis ning Google Trendsi tööriist näitab, et oma tipu saavutas otsingusõna kasutamine 16. juulil. Ohtralt googeldamist tuli ette ka 12. juulil. Teooria postitati esmalt Redditisse 9. juulil.

Kaugele siiski teooria Eestis ei ole lennanud. Sellele leiab viite küll paarist siinsest foorumist, aga Eesti suurim, Perekool, teemat ette ei võta. Võrdluseks olgu välja toodud, et Pizzagate'i kohta saab sealt lugeda küll. Ühe artikli kirjutas ka Õhtuleht.

Kuvatõmmis
kuvatõmmis


Eksperdid leiavad aga, et inimkaubanduse probleemide tõsidus ei jõua eestlastele kohale ning sellised vandenõuteooriad alavääristavad probleemi.

"Oleme korduvalt uurinud Eesti noorte kui riskirühma hoiakuid inimkaubanduse suhtes. Noorte arvates on see kauge, Eestisse mitte puutuv probleem ja iseennast potentsiaalse ohvrina ei nähta, kuigi [nende] riskikäitumise jooned on väga tugevad nii tööalase kui seksuaalse ärakasutamise osas," sõnas sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht.

Eestis oli eelmisel aastal 82 inimkaubanduse ohvrit

Tema hinnangul sellised vandenõuteooriad kaasa ei aita. "Kui asi tundub liiga hirmus või absurdne, ei vaevuta edasi mõtlema ega endaga seostama, vaid pigem lülitatakse teema välja."

Inimkaubandus aga paraku pole Eestile kauge probleem. 2019. aastal registreeriti 82 inimkaubandusega seotud kuritegu, neist viis inimkaubanduse kuritegu, 45 kupeldamise kuritegu ja 32 inimkaubanduse kuritegu alaealise suhtes. Viiest inimkaubandusega seotud kuriteost kahel juhul ähvardati alaealisi tüdrukuid. Nimelt nõuti, et paljastavaid fotosid saatnud tütarlapsed saadaksid juurde alastavaid fotosid, vastasel juhul nende varasemad pildid avaldatakse.

Ka ülejäänud inimkaubanduse paragrahvi alla mahtuvad kuriteod olid seksuaalse iseloomuga.

Koroonaviirus annab osa

Vandenõuteooria levik koroonaviiruse ajal on märgilise tähendusega. Nimelt on nii WHO kui ka OSCE andnud teada, et koroonapandeemia tõttu võib inimkaubanduse ohvriks langenute hulk tõusta. See oht on Luhti sõnul olemas ka Eestis.

"Eesti puhul on riskifaktoriks töötuse kasv ja sissetulekute vähenemine praegu või lähitulevikus. Võivad tekkida olukorrad, kus majandusliku kitsikuse leevendamiseks võetakse vastu ekspluateerivaid pakkumisi," sõnas ta.

"Noorte puhul on see oht, et nad võivad muutuda altimaks igasugustele kahtlastele ettepanekutele, kuna perede majanduslikud võimalused on halvenenud ja raha meelelahutuseks, huviringideks ja muuks selliseks ei pruugi enam perelt tulla. Mingi rahateenimise võimalus, mis esialgu võib tunduda laheda seiklusena, võib välja kukkuda hoopis teisiti - lõppeda vägivalla, ähvarduste, väljapressimise, häbi ja hirmuga."

Murettegev statistika

Eelmisel kuul avaldas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond ülevaate väärkohtlemise levist Eesti noorte seas. 16-26-aastaste hulgas on 45 protsenti noortest olnud seksuaalse väärkohtlemise ohvriks kas veebis või väljaspool seda. 2015. aastal oli see number 41.

Iga viies 16-19-aastane on olnud online-väärkohtlemise ohver. Igalt neljandalt noorelt on palutud veebis saata alasti fotosid. Iga viienda noore käest on veebi kaudu võõras inimene küsinud seksi. Kolmanik noortest on kogenud, kuidas keegi neid tahtevastaselt intiimpiirkonnast katsub.

Pooled vastanud noortest leidsid, et nende mured pole piisavalt tõsised, et neid kellegagi jagada. Nendest noortest, kes on juhtunust kellelegi rääkinud, on 34 protsenti jaganud seda oma eakaaslasega, 12 protsenti pöördunud poiss- või tüdruksõbra poole, 9 protsenti jaganud muret oma emaga.

Kristiina Luht kommenteeris, et inimkaubandusega võitlemiseks peab suunama tähelepanu üheaegselt nii ohvritele kui ka kupeldajatele-kaubitsejatele. Tema hinnangul on just viimasest vajaka.

"Praegu on põhitähelepanu ohvrite abistamisel ja ohvrite olukorrast rääkimisel. Jõustruktuurid tegelevad vahendajatega. See on muidugi õige, teenused peavad olemas olema, ja ongi, aga nii kaua kui nõudlusega ei tegeleta, jäävad inimkaubitsejad toimetama ja uusi ohvreid otsima. Ja muidugi peaks tegelema oluliselt rohkem ennetamisega, et ei tekiks ei ohvreid ega ärakasutajaid."

Siit saab abi

Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin +372 6607320 E-R kl 10-18

Keskused inimkaubanduse ohvritele ja prostitutsiooni kaasatutele www.eluliin.ee

Ohvriabi kriisitelefon 116 006, www.palunabi.ee 

Lasteabitelefon 116 111, www.lasteabi.ee

Politsei 112

Kas oled märganud eksitavat teavet,
võltsuudiseid, desinformatsiooni?

Anna meie uurivale toimetusele teada!