Viimastel nädalatel olen saanud kokku sõpradega, Eestis ringi reisinud ja ka palju trenni teinud. Trennile püüan hetkel eriti keskendunud olla, sest uuel hooajal usaldatakse mulle võimalus olla TTÜ Tantsutüdrukute uue cheerirühma peatreener. See on minu jaoks suur au. Kunagi oli cheerleading vaid unistus, nüüd aga reaalsus.

Hetkel on trenn mõnevõrra piiratud põlvevigastuse tõttu. Kaks nädalat enne Euroopa meistrivõistlusi suutsin oma vasaku põlve sisemist sidet rebestada. Alguses oli see südantmurdev, sest korraks seisin olukorra ees, et äkki ma ei saagi võistelda. Mu esimene Euroopa tasemel võistlus ja ma olen arvestusest väljas? See ei saa olla võimalik. Sain aga väga kiiresti uue tugeva põlvetoe ning treenerid tegid mulle eraldi treeningkava, andes põlvele pigem vähem koormust.

Viimases proovis, 30 minutit enne võistluse algust, kukkus meil tõste päris nukralt alla ehk ebaõnnestus ja kuulsin põlves jälle raksu.

Sellel momendil ei olnud ma kohe kindlasti enam nõus laskma minu asendajal minu kohta tegema. Ma olin liiga palju vaeva näinud, et nüüd, minutid enne võistlust, alla anda. Treenerid küsisid, kas kõik oli korras.

Surusin pisarad alla ja ütlesin jah, kuigi tegelikult oli nii valus, et ma oleks tahtnud kohe nutma puhkeda. Tuli võistluse hetk ja valu läks järsku meelest. See tunne oli nii imeline ja ma ei oskagi seda kirjeldada, aga ma ootan juba järgmist võimalust.

Olen saanud Eestis ka natukene ringi reisida - sünnipäevadele, külla, maale. See on olnud tohutult äge. Seltskonnad on olnud imelised ja tunnen, et just need väljasõidud aitavad mul taastuda tööst ja puhata piisavalt, et tööd täiega edasi kütta. Tuleval nädalavahetusel on mul plaanis minna SEB Läti praktikantidele külla. Ootan seda väga, sest ma ei olegi väga palju Lätis käinud, seega usun, et tuleb pigem põnev väljasõit.

Hetkel ei ole mulle plaanidest üldse räägitud, mis hirmutab natukene, arvestades et ma olen kõige uudishimulikum inimene. Mulle kohati ei meeldi spontaansus ning mulle meeldib, kui kindel plaan on paigas. Seega loodan, et mu uudishimulikkus suudab kuidagi üle elada selle nädala.

Üleüldiselt saan ma julgelt väita, et see suvi on olnud hetke seisuga mu elu parim ning kuidagi ei taha mõelda selle peale, et see varsti läbi saab. Seega ma ei mõtle selle peale. Elan ühe päeva korraga ja vaatan, kuhu teed mind edasi viivad.