Värbamisturunduse uued trendid Eesti turul: sotsiaalmeedia, brändisaadikud ja kampaania maandumislehed

KUULA! "TÖÖELU" PODCAST LISATUD LOO LÕPPU!
Kui veel kümmekond aastat tagasi piisas sellest, et panid oma töökuulutuse tööportaali üles ja ootasid nagu täissöönud kassimauk uru ees hiirt, siis nüüd on vaja näidata osavamaid trikke ning ise rohkem vaeva näha.
Kui veel kümmekond aastat tagasi piisas sellest, et panid oma töökuulutuse tööportaali üles ja ootasid nagu täissöönud kassimauk uru ees hiirt, siis nüüd on vaja näidata osavamaid trikke ning ise rohkem vaeva näha. Pexels.com

See pole vast enam kellelegi uudis, et rääkides täna värbamisest, räägime me paratamatult ka turundusest. Need kaks varasemalt teineteisest üsna kaugel olnud valdkonda on paljude hinnangul lähiaastatel kokku kasvamas, mistõttu räägime kontseptuaalselt täiesti teistsugusest lähenemisest ning värbamis- ja turundusinimestelt otsitavatest kompetentsidest.

Värbamine on justkui lehter, mille laiemas ülaosas on kõik turundusvõtted ja üldine uskumus, et organisatsiooni ja inimeste pikaajalise turundamise kaudu ehitatakse üles tugev töö(andja)bränd, mis omakorda muudab atraktiivseks mõtte antud organisatsioonis töötada. Kui veel kümmekond aastat tagasi piisas sellest, et panid oma töökuulutuse tööportaali üles ja ootasid nagu täissöönud kassimauk uru ees hiirt, siis nüüd on vaja näidata osavamaid trikke ning ise rohkem vaeva näha. Nii näeme CV-Online’is, et edukad on need ettevõtted, kus turundus ja värbamine teevad tihedat koostööd.

Värbamises on olulisel kohal sotsiaalmeedia

Kanalite valikus näeme samuti pidevalt muutusi. Tänapäeval tarbitakse suurel hulgal infot sotsiaalmeediakanalites ja neile tööandjatele, kes täna jätkuvalt arvavad, et neil pole mõtet Facebooki või Instagrami kontosid luua, ütleksin: „Mõelge uuesti.“ Facebook pole eilne päev, nagu paljud ütlevad. See toimib ja kasvab jätkuvalt ning üha rohkem on sellesse kanalisse lisandumas sihtrühma vanuses 40+. Seega tasub alati mõelda, keda värbad ja kust see inimene, keda sa värbad, oma infot hangib.

Seotud lood:

Instagram on suurepärane moodus kiireks info edastamiseks, pildil püsimiseks ja inspireerimiseks. Veidi tapeediks kulunud seitsme nägemiskorra turundusreegel on kohati küll juba eilne päev, aga kehtib sellegipoolest. Sotsiaalmeediakanalite puhul, kus inimene infoga üle valatakse, võib nägemiste arv isegi kordades suurem olla, enne kui inimene tegutsema hakkab.

Kasvava trendina tasub mainida ka YouTube’i keskkonda, mis hetkel mõjub värbajatele veel väga võõrastavalt. See kanal tasuks aga kõigil kiiresti töölauale panna. YouTube’i kasutatavus on sotsiaalmeediakanalite hulgas kõige kõrgemal kohal ja pidevalt kasvamas. Tööandjad, kes mõtlevad tööandja brändingu videote peale ja teevad proovi ka värbamisvideotega, on kindlasti jõupositsioonil, sest neid märgatakse tunduvalt rohkem.

Tasub jälgida ka seda, et tööandja koduleht, kampaaniad, karjääri- ja maandumislehed oleksid mobiilisõbralikud. Tugevalt üle poole kandideerimistest toimuvad täna juba mobiili kaudu ja meie hinnangul on veel väga palju neid ettevõtteid, kes pole mobiilist info tarbimist või kandideerimist mugavaks teinud.

Uus trend: brändisaadikud

Uue jõuliselt kasvava trendina saab mainida ka tööandja brändisaadikute kasutamist värbamises ja turunduses. Siin kehtib mõte „sa tõmbad ligi seda, kes sa oled“ ja nii näeme ka edukate värbamiskampaaniate puhul seda, et enim tõmbavad uusi kandidaate ligi olemasolevad töötajad ning nende lood. Julgustame tööandjaid koguma lugusid oma töötajatelt nii nende kandideerimisprotsessi, hirmude ja takistuste kohta kui ka nende eduelamuste ja arengute kohta. Kõik see aitab lõppude lõpuks uue töötaja meeskonda tuua.

Asi, millesse on vähe panustatud, on värbamise algus ja lõpp ehk uue inimese meeskonda toomine ning meeskonnast välja saatmine. Kandideerimine on ideaalne võimalus kasvatada positiivseid brändisaadikuid, kes vaatamata sellele, et valituks ei osutu, on valmis organisatsiooni hiljem turundama. Eestis aga näeme, et positiivse kandideerimiskogemuse loomisele pannakse väga vähe rõhku – meil on nõrk tagasisidekultuur ja ka lubadustest kinnipidamine pole au sees.

Inimestele ei anta enamasti tagasisidet või antakse seda napisõnaliselt, nii et sellega pole midagi peale hakata. Samuti jäetakse meil inimene tavaliselt üksi, kui ta meeskonnas tööd alustab. Viimane CV.ee läbiviidud uuring kandideerimiskogemuse kohta näitas, et ainult 38% inimestest on tööle asumise hetkel tundnud, et kolleegid nende vastu huvi tunnevad ja siiralt hoolivad – seda on vähe. Brändisaadikutest rääkides on kurb veel see, et pea pooled, kes otsustavad kas ise töölt lahkuda või kellega on töösuhe lõpetatud, tunnevad, et töölt lahkumine on tehtud neile ebameeldivaks. Ebameeldiv kogemus, nagu me teame, levib nagu kulutuli.

Uue trendina näeme ka eraldi kampaania maandumislehe kasutamist, mis annab võimaluse meelitada potentsiaalne huviline keskkonda, kus ta näeb ainult konkreetse ametipositsiooniga seotud infot. Tark sihitud sotsiaalmeedia koos maandumislehega on täna ehk suurim värbamistrend, mis ka efektiivselt toimib ning selle teenuse peal töötab CV-Online’i meeskonnas suur hulk inimesi.

Julgustame tööandjaid jagama oma lugusid ja küsima teiste edu- ja ebaedulugusid. Koos õppimine on kiireim viis väljakutsete ületamiseks, sest turg on ja jääb pidevasse muutumisse ning ellujääjad on julged ja avatud inimesed, kes on valmis katsetama ka asju, mis ei näi esmapilgul toimivat.