Silikaattellisest korstnapits on Eestile ainuomane traditsioon


Silikaattellisest korstnapits on Eestile ainuomane traditsioon
Foto: Silikaat

Silikaattellise tootmine Eestis sai alguse 1910. aastal, kui tööd alustas Tallinna silikaattelliskivi vabrik O. Amberg ja Ko. Kasutusele võeti 1880. aastal Berliinis dr W. Michaelise patenditud autoklaavitehnoloogia, kus lubja ja liiva segu töödeldakse autoklaavis kõrge rõhu all 170–180 kraadi juures. Tulemuseks on tugev ja ilmastikukindel ehitusmaterjal, mis on leidnud laialdaselt rakendust 20.–21. sajandi arhitektuuris ning on hästi tuttav paljudele ehitajate põlvkondadele.

Autoklaavid silikaatkivitsehhis, 20. sajandi algus


Autoklaavid silikaatkivitsehhis aastal 2020

Samal meetodil toodetakse silikaattelliseid ka praegu, 110 aastat hiljem. Retsept ja tootmispõhimõte on püsinud muutumatuna.

Eesti tänavapildis ümbritseb silikaatkivi meid oma tagasihoidlikul ja väärikal moel kõikjal. Paljud hästi säilinud vanemad hooned annavad tunnistust silikaatkivi pikaealisusest ja vastupidavusest põhjamaises kliimas. Restaureerimisel võiks arvesse võtta materjali ajaloolist rolli Eesti arhitektuuris ja mitte kiirustada selle asendamisel teiste materjalidega. Ehitusmaterjalide kasutuslugu ja väärtustamist käsitleb Maris Mändel oma doktoritöös „Tehiskivimaterjalid Eesti 20. sajandi arhitektuuris“, mis on soovituslik lugemine kõigile, kes tegelevad restaureerimisega.


Tallinna tüüpi silikaattrepikojaga kortermaja Kalamajas. Foto: Maris Tomba

Büroohoone Tehnika tänaval. Foto: Maris Tomba

Tänapäeval kasutatakse seina- või fassaadimaterjalina tellist pigem kallimates ja eksklusiivsemates projektides, kuid aiapostide ning korstnapitside ehituses leiab see traditsiooniline materjal jätkuvalt laialt kasutust.


Klombitud silikaattellis

Tellisest ladumine on oskus, mida tuleb õppida ja meisterlikult laotud puhasvuukmüür on ajatu klassika, mis näitab meistri oskust, tellija head maitset ning soovi saavutada kauakestev ja isikupärane lahendus.

Kui fassaadides ja aedades kasutatakse silikaattellist ka mujal Euroopas, siis korstnapitsikivina on see iseloomulik vaid Eestile. Korstnapitsides hakati tellist kasutama möödunud sajandi esimesel poolel, kui teisi materjale polnud võtta ja silikaattellis oli kergelt kättesaadav. Valgest tellisest korstnaots kaunistas katust ja sobis kokku fassaadiga, mis oli samuti sageli tellisest laotud. See traditsioon elab tänapäevani, olenemata sellest, et kütmisharjumused on muutunud ja on olemas uuemaid lahendusi.


Töö tegi OÜ Lasover.

Tõsi, miski pole igavene ning aja möödudes vajavad erinevad hoone osad hooldust ja uuendamist. Erandiks pole ka korsten, mis peab taluma kõige äärmuslikumaid tingimusi. Temperatuuride vaheldumine, niiskus ja happelised küttegaasid lagundavad aja jooksul iga kivi.

Õigete ehitusvõtete ja teadliku kütmisega saab korstna eluiga pikendada. Selleks, et silikaattellisest korstnapits kaua vastu peaks, tuleb jätta korstna ladumine kvalifitseeritud kutsetunnistusega pottsepa tööks. Vähemalt korra aastas enne kütmisperioodi algust peaks laskma kutsetunnistusega korstnapühkijal teha küttesüsteemi kontrolli ja hooldust.

Et korsten kestaks
• Silikaattellist võib korstnapitsis kasutada ainult välivoodris, mis ei puutu kokku küttegaasidega.
• Telliskivist korstnasse paigalda kindlasti roostevabast terasest hülss või keraamilisest materjalist küttetoru. Hülsi või toru paigaldamisel on oluline, et ei väheneks suitsulõõri ristlõige ja et kogu küttegaas liiguks läbi toru, puutumata kokku telliskivivoodriga.
• Korsten kata betoonist või plekist mütsiga kaitsmaks seda sademete eest.
• Niisuta telliskive enne paika ladumist, et nad ei imeks mördist niiskust välja.
• Ladumisel kasuta tugevat tsementsegu T100/300.
• Kontrolli küttesüsteemi enne küttehooaega, et vältida tuleohtu.
• Korstna ehitus või renoveerimine lase teha kvalifitseeritud pottsepal.
• Ära küta poolkinnise siibriga.
• Küta kuivade puudega.

Täpsemaid juhendeid ja soovitusi leiad meie kodulehelt: www.silikaat.ee/juhendid
Kvalifitseeritud korstnapühkija leiad siit: www.korsten.ee