Kuidas saab kellestki vähemusrahvus?

Siiani on Euroopa Liidu seadused vaadelnud vähemusgruppidena vaid neid, kes on esindatud väiksemas mahus kui ülejäänud elanikud, kes on osa riigi rahvusest. Sellegipoolest ei ole EL-i seadustega suudetud lahendada vähemuste probleeme põhjustanud teemasid, mis pidurdavad arengut ja on takistuseks edu saavutamisel. Miks ei ole neis piirkondades, kus vähemused on esindatud arvukalt või veelgi enam — moodustavad arvulise enamuse, vähemustel sarnaseid õigusi selle riigi rahvuse moodustava elanikkonnaga?

Eesti on uhkelt Euroopa Liidu liikmesriik. Siiski varjutab esimese endise Nõukogude Liidu riigina eurotsooniga liitunu poliitikat asjaolu, et märkimisväärne, üle 20-protsendine osa kogu elanikkonnast on sunnitud teisejärguliste kodanike rolli. Näib, et liidus, kus igasugune diskrimineerimine on teoreetiliselt keelatud, on Eesti venelased olnud sunnitud üles ehitama oma paralleelse ühiskonna. Ajalooliste tõdede analüüsimise kõrval kerkib nii Eesti poliitikute kui ka tavaliste vene rahvusest kodanike jaoks ikka ja jälle päevakorda küsimus, kuidas sellest nõiaringist välja murda. Seda kõike siis Euroopa Liidus, mis üha kahtlustavamalt jälgib Venemaa poliitmänge endistes Nõukogude Liidu riikides.

Lahendust ei tule siiski kaugelt otsida. Transilvaanias elava vähemusrahvuse seekelite töösse antud kodanikualgatuse idee seisneb selles, et territooriumid, millel elavad rahvusvähemused moodustavad tegelikult enamuse, saaksid Euroopa Liidu regioonideks ja omandaksid seeläbi õiguse kasutada arenguressursse, mida nad peavad kasvuks vajalikuks ning toeks majandusarengule.

Selle laheduse kaudu võib eestivenelastest saada osa liidu ühisest vereringest. Nad saaksid abi globaalsetelt institutsioonidelt, et Venemaaga seotud huvid vaikselt hääbuksid või täielikult kustuksid. Eesti valitsusele oleks see võimalus vabaneda koormast, mis kaasneb pideva hirmutundega seoses enam kui 300 000 Vene kodanikuga. Mitte kellegi huvides ei ole laostada enamasti venelastega asustatud regiooni, mis toimib ikkagi Eesti riigi osana ja millel on Euroopa Liiduga tuhandeid majanduslikke sidemeid. Tasub meeles pidada, et eelkõige puudub selline huvi seal elavatel ning juba arengut ja edu maitsta saanud venelastel.

Lähtudes põhimõttest, et majandusareng ei ole pelgalt vähemuse, vaid kogu riigi ja selle enamusrahvuse põhihuvi ning et kasvuvõimaluses võib peituda igikestva rahu saladus, ei saa üks Euroopa parameetrite järgi vastutustundlikult mõtlev kodanik käituda teisiti, kui allkirjastada rahvusregioonide EL-i kodanikualgatus just siin. Lisateabe saamiseks külastage palun kodanikualgatuse veebilehte või tutvuge meie Facebooki, Twitteri, Instagrami ja YouTube’i kanalitega.

Jaga
Kommentaarid