Roheline märgis – PhosAgro väetised on keskkonnale ja inimese tervisele ohutud


Roheline märgis – PhosAgro väetised on keskkonnale ja inimese tervisele ohutud
PhosAgro Baltic

Püüame kasutada toiduks kvaliteetseid tooteid, kuid tervete taimede kasvatamine on saastunud pinnases ja valesti valitud vahendite kasutamisel keeruline. Toiduainetesse kogunenud raskmetallid kujutavad endast eriti suurt ohtu inimese tervisele.

Raskmetallide toksilisus võib põhjustada naha- ja luuprobleeme või aidata kaasa arvukate haiguste tekkimisele, näiteks Alzheimer, Parkinson, hulgiskleroos, muud aju- ja närvisüsteemihäired ning ka onkoloogilised haigused. Raskmetallide kogunemine organismis kahjustab immuunsüsteemi ja põhjustab patogeenseid muutusi, allergiaid ning isegi geneetilisi muutusi. Kõige ohtlikumad raskmetallid on kaadmium (Cd), arseen (As), kroom (Cr), plii (Pb), elavhõbe (Hg). Eriti tuuakse välja kaadmiumi, mis on väga kantserogeenne ja mutageenne. Seetõttu juhtisid ELi riigid juba 1988. aastal tähelepanu vajadusele piirata selle elemendi keskkonda sattumist õiguslike meetmete abil.

Taimedes raskmetallide kuhjumise üheks allikaks on raskmetallidega saastatud madala kvaliteediga väetised, kust need satuvad kasvatatavate taimede kaudu toidu sisse. Enamik kaadmiumi satub inimese organismi teraviljade, lehtköögiviljade ja mugulviljade kaudu. Mulla sisse sattunud kaadmium jaotub mullaosakeste ja mullalahuse vahel ning eemaldub mullast kahel viisil:

• selle võtavad mullalahusest taimed, mille
saagi lõpptarbijaks on inimene;
• haritavast mullast liigub kaadmium põllumullalahusest
sügavamatesse kihtidesse,
sisenedes seejärel pinna- ja põhjavette

Happeline pinnas võtab kaadmiumi sisse rohkem. Kaadmium mõjutab negatiivselt ka mulla mikroorganismide aktiivsust, vähendades nende arvu. Saagiga viiakse välja ka kaadmium, nii et kui kasvab saagikus, siis kasvab oluliselt ka see number. On selge, et antud keemilise elemendi sisaldus mineraalväetistes peab olema minimaalne ja tarbijat tuleks teavitada selle sisaldusest väetises. Šveits oli esimene riik, kes juba 1986. aastal kehtestas väetistes sisalduva kaadmiumi piirmäära
21 mg / kg P2O5 kohta. Euroopa Liit, minnes üle ringmajandusele ning jätkusuutlikele ja puhastele tootmisprotsessidele, karmistab plaaniliselt kaadmiumi norme fosforit sisaldavates toodetes kuni 60 mg / kg P2O5 alates 2022. aastast, 40 mg / kg P2O5 alates 2026. aastast ja kuni 20 mg / kg P2O5 alates 2032. aastast. Diferentseerimaks väetisi turvalisuse järgi ja võttes arvesse kaadmiumi kogust, hakatakse ELis kasutama keskkonda säästvate väetiste, milles kaadmiumi kogus ei ületa 20 mg / kg P2O5, vabatahtlikku märgistamist.

Rohelise märgise näidised
APAVIVA – lämmastik-fosfor ja kompleksväetised

Selle eesmärgi saavutamiseks on PhosAgro välja töötanud oma Rohelise märgise, mis kinnitab, et PhosAgro väetised on keskkonnaohutud. Kaadmiumi kogus neis ei ületa 5 mg / kg P2O5. Roheline märgis on terve mulla säilitamise ja kvaliteetse taimekasvatuse tagatis, kuna PhosAgro väetised on valmistatud unikaalsetest, eriti puhastest vulkaanilist päritolu Koola poolsaare fosfaatidest. Rohelise märgisega väetised ei saasta mulda raskmetallidega ja see tagab tervisliku taimekasvatustoodangu ning toidu. Tagamaks, et nii praegune elanikkond kui ka tulevased põlvkonnad saaksid nautida toodete kõrget kvaliteeti ja saagikust, teeme kõrgeima kvaliteediga toodangu tarnimise eesmärgil koostööd oma põllumajanduspartneritega kõigis etappides alates toorainest, milleks kasutatakse väga kvaliteetseid fosfaate, ja lõpetades ülemaailmsete turustamiskanalitega. PhosAgro osaleb oma vastutustundliku väetisestrateegia toetamiseks Rahvusvahelise Taimetoitluse Instituudi (IPNI) tegevuses. Seega tagavad PhosAgro fosfaatide alusel toodetavad APAVIVA kaubamärgiga väetised, mis on märgistatud Rohelise märgisega, suurepärase võimaluse kasvatada tervislikke põllumajandustooteid,
mis sobivad hästi toiduks ega saastamulda raskmetallidega. Koos paneme aluse tervislikuma maailma kujundamisele.